|
Õppekava aineSissejuhatus õigusesse
| Õppeaine |
| Ainekood |
YAKC5009 |
| Õppeaine nimetus |
Sissejuhatus õigusesse |
| Ainepunkte |
8 EAP |
| Hindamisviis |
Eksam (tähed) |
|
| Õppekava aine |
| Õppekava |
2014 FS |
| Õppeaasta |
1 |
| Semester |
Sügissemester |
| Aine tüüp |
Kohustuslik |
|
| Õppejõud |
| Triin Roosve |
| Mari Käbi |
| Riina Kroonberg |
|
| Üldkirjeldus |
|---|
Õppeaine "Sissejuhatus õigusesse" raames antakse üliõpilasele ülevaade kehtivast õiguskorrast, õigusvaldkondades, õiguse rakendamisest ja rakenduslahendi kirjapanekust. Üliõpilane saab teada, mida tähendab õigus, millised on õigusteaduse valdkonnad ja mille poolest õigus erineb teistest sotsiaalse reguleerimise valdkondadest. Üliõpilane õpib sätte tekstist õigusnormis välja lugema või mitmete sätete koostoimes normi tuletama, õigusnormi tõlgendama, vastuolu lahendama ja lünka ületama. Üliõpilane saab ülevaate erinevatest õigusvaldkondadest ja omandab õigusvaldkondade põhimõisted. Üliõpilane õpib lahendama mistahes õiguslikku juhtumit, sh leidma õigusaktidest ja kohtu-lahenditest asjakohast õigusnormi või tõlgendust, hindama tõendeid ja viima asjaolusid kokku õigusnormis sätestatuga, tehes selle põhjal õi-guspärase, kaalutletud ja mõõduka lahendi.
Õppeaine "Sissejuhatus õigusesse" on üldaine. Täpsemad erialale vastavad teadmised ja oskused õigusest omandab üliõpilane järgnevate üld- ja erialaste õigusainete raames, kuid see aine moodustab kõigi järgnevate õigusainete omandamise baasi. Õppeaine edukal läbimisel on üli-õpilane võimeline jätkama õpinguid muudes õigusainetes. |
|
| Eesmärk |
|---|
| Aine läbinud üliõpilane on võimeline orienteeruma kehtivas õiguskorras ja rakendama õigusnormi õigusliku juhtumi lahendamisel ning omandama järgnevaid õigusaineid. |
|
| Vormikirjeldus |
|---|
ÕPPEAINE MAHT (ECTS), s.h. audi-toorse töö tunnid, iseseisva töö tunnid ja praktilise töö tunnid:
8 ECTS, kokku 208 töö tundi
statsionaarne
auditoorne 80 iseseisev 112 praktiline 16
kaugõpe
auditoorne 40 iseseisev 144 praktiline 24 |
|
| Õpiväljundid |
|---|
1. (1,0 AP) õiguse teooria ja metodoloogia:
- Omab ülevaadet õiguse ülesehitusest (õiguse allikad, õigusnormide loojad ja adressaadid, teised sotsiaalse reguleerimise valdkonnad), tunneb õiguse põhiprintsiipe ja põhimõisteid (isik, asi, subjekt, objekt, objektiivne õigus, õigussuhe, subjektiivne õigus, tegu ja sündmus, ruum, aeg jt) ning teab mõningaid olulisemaid õiguse tõlgendamise, rakendamise ja arendamise teoreetilisi probleeme ja meetodeid.
- Teab õigusnormi ja sätte mõisteid, tunneb normiõpetust (tunneb õigusnormide liigitusaluseid, oskab õigusnorme liigitada ja kasutada õigusnormi liike tõlgendusargumentidena;
- Tunneb õigusnormi osiseid (hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon), nende liike (lihtne, keeruline ehk kumulatiivne, valikuline ehk alternatiivne) ja oskab eristada üksikuid tunnuseid. tunneb õigusnormi tagajärje siduvust (siduv õigusnorm, kaalutlusõigus) ning teab ja oskab rakendada määratlemata õigusmõistet);
Oskab koostada õigusnormi, sh varasemat õigusakti muutvat, täiendavat või kehtetuks tunnistavat sätet.
2. (2,0 AP) õigusvaldkondade ülevaated:
- Omab ülevaadet kehtivast siseriiklikust ja rahvusvahelisest õiguskorrast, oskab eristada õigusvaldkondi (reguleerimisala, eesmärk, printsiibid, olulised õigusaktid ja olulisemad kohtulahendid) ja nende põhimõisteid ning oskab leida kehtivast õigusest lahendatavale probleemile vastava õigusakti ja –normi;
- Teab ja oskab kasutada järgmiste õigusvaldkondade põhimõisteid: ´
o riigiõigus (riik, rahvas, territoorium, suveräänsus, põhiõigused ja –vabadused; põhiinstitutsioon, põhiseaduslikkuse järelevalve);
o haldusõigus (halduskandja, haldusasutus, halduskoostöö, haldusmenetlus, haldussund, riigivastutus, haldusorgan, haldusakt, halduse määrus, halduse toiming, menetleja ja menetlusosalised)
o tsiviilõigus (isik, esindus, asi ja asjaõigused; tehing, tähtaeg);
o protsessiõigus (ülevaade erinevatest kohtumenetlustest, hagi, vastuhagi, apellatsioonkaebus, kassatsioonkaebus, kostja, kolmas isik, esindaja, süüdistatav, prokurör, kaitsja, kannatanu, tsiviilkostja, kaebuse esitaja, vastustaja, kaebus, protest);
o kriminaalõigus (süütegu, kuritegu, väärtegu, karistus, teokoosseis, süü, kuritegude liigid ja objekt, karistuse täitmisele pööramine ja täitmine, kergendavad ja raskendavad asjaolud jne);
- Eristab avalik-õiguslikku ja eraõiguslikku õigussuhet; määratleb õigussuhte subjekte ja objekte ning tunneb õigus- ja teovõime ja süüvõime aluseid era- ja avaliku õiguse sfääris;
- Teab, millised on rahvusvahelise õiguse allikad ja subjektid, mille poolest rahvusvaheline õigus erineb siseriiklikust õigusest. Omab ülevaadet EL institutsioonidest ja õigusest ning teistest eriala seisukohast olulisematest ÜRO, EN jt rahvusvahelise õiguse aktidest jt rahvusvahelistest organisatsioonidest;
- Tunneb Eesti õiguskaitsesüsteemi (politsei, prokuratuur, advokatuur, notariaat, kohus, õiguskantsler, riigikontroll, maavanem) ning omab ülevaadet õiguskaitseorganite ülesannetest ja korraldusest ning kohtusse pöördumise ja lahendi vaidlustamise korrad ning menetlusest kohtus, vaidemenetluses ja teistest erakorralistest õiguskaitse meetmetest;
3. (2,0 AP) õiguse rakendamine ja lahendi koostamine:
- Oskab analüüsida nii era- kui ka avalik-õiguslikku juhtumit (sõnastada uuritavaid õiguslikke probleeme, selgitada välja kohaldamisele kuuluva õiguse ning tuvastada õiguslikku tähendust omavad elulised asjaolud ehk juriidilise fakti, allutada juhtum õigusnormidele ja teha selle põhjal analüütiline ja loogiliste vastuoludeta järeldus);
- Teab õigusliku lahendi koostamise põhimõtteid ning panna kaasuse lahendust või rakendusotsust kirja otsustus- ja analüüsistiilis;
- Oskab eeltoodut arvestades lahendada tööülesannetega seotud küsimusi ja ülesandeid, sh:
o oskab arvutada tehingute, menetlusega seotud ja karistusega seotud tähtaegu ning nõuete ja karistuste aegumist;
o tunneb ja eristab tehingu ja tahteavalduse vorme ja vormistamise nõudeid
o tunneb esindamise põhimõtteid tsiviil-, haldus- ja kriminaalõiguses.
- Oskab seostada õigusliku juhtumi lahendamisel teoreetilisi küsimusi erinevate õigusvaldkondade põhimõisteid ja õigusakte ning siduda neid ühtseks terviklikuks lahendiks.
- Oskab seostada erinevate õigusvaldkondade põhimõisteid omavahel, tunda mõisteid ära õiguslikus ja tavatekstis, lisada õige puuduv õigusmõiste teksti ning parandada mõistete valet kasutust.
- Oskab seostada erinevaid õigusvaldkondi omavahel ning näha ühes õigusvaldkonnas toimunud juhtumi seoseid teiste õigusvaldkondadega; nt varga karistamise kõrval ka maksuõiguslikke ja tsiviilõiguslikke tagajärgi või nende puudumist.
4. (0,3 AP) ettevalmistus eksamiks ja aine kordamine
(Selles moodulis korratakse ja kinnistatakse varasema õppetöö käigus omandatud teadmisi ja oskusi ning valmistutakse eksamiks – uusi õpiväljundeid selles moodulis ei ole.) |
|
| Kirjandus |
|---|
KOHUSTUSLIKUD ALLIKAD:
1. Mikiver, M. ja Põllumäe, S. (2003) Sissejuhatus õigusesse. – Tallinn: SKA;
2. Põllumäe,S. (avaldamata) Sissejuhatus õigusesse. Harjutused ja kordamine;
3. Kiris, A. jt (2007) Õigusõpetus.– Tallinn: Külim.
SOOVITUSLIKUD ALLIKAD:
1. Anepaio, T. jt (2004) Sissejuhatus õigusteadusesse.. – Tallinn: Juura, Õigusteabe AS;
2. Narits, R. (2002) Õiguse entsüklopeedia. – Tallinn: Juura, Õigusteabe AS.
3. Raska, E. (2004) Õiguse apoloogia. – Tallinn: OÜ Fontes Kirjastus;
4. Liventaal, J. (1999) Riik ja õigus. Põhimõistete õpetus. – Tallinn: SKA. |
|
| Käimasolevad voorud |
|---|
| Pole ühtegi |
| |
