Õppekava: Politseiteenistus 2016

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

Õppekava loob üliõpilastele võimaluse omandada politseiteenistuse põhitegevuste edukaks sooritamiseks nõutava kompetentsustaseme, mis vastab tööandja poolt kehtestatud nõuetele.

Politseiteenistuse õppekaval saab õpet alustada keskharidusega täielikult teovõimeline Eesti kodanik, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud ulatuses ning vastab politseiametniku tervise- ja kutsesobivusnõuetele.

Politseiteenistuse õppekavale õppima kandideeriv isik peab läbima politseiametnikule ette nähtud tervisekontrolli. Politseiteenistuse erialale õppima kandideeriva isiku tervisekontroll tagatakse riigieelarve vahenditest.

Lõpetamise tingimused:
• kõigi õppekavas ette nähtud õppeainete ja praktikate sooritamine positiivsele tulemusele;
• lõputöö kaitsmine või lõpueksami sooritamine positiivsele tulemusele.

rakenduskõrgharidusõppe diplom
Diploma of Professional Higher Education

Lõpetamisel väljastatakse rakenduskõrghariduse diplom ja akadeemiline õiend eesti ning inglise keeles.

Piirivalve süvaõppe lõpetamisel väljastatakse ka kutsetunnistus.

Politseiteenistuse (ingl k police service) õppekava eesmärgiks on:
• kompetentsete ja teotahteliste politseitöö spetsialistide ettevalmistamine lähtudes politseiorganisatsiooni kui tellija vajadustest;
• toetada üliõpilastel magistriõppes edasiõppimiseks vajalike pädevuste omandamist.

rakenduskõrgharidusõppe diplom politseiteenistuse erialal

Õppekava raames on võimalikud järgmised valikud:
1) erialaainete plokis on kolm süvaõppesuunda - piirivalve, kriminaalpolitsei või korrakaitsepolitsei. Avaliku konkursiga sisseastunud üliõpilastele toimub valik tööandja vajadusi, üliõpilase õppeedukust ja soove ning Sisekaitseakadeemia võimalusi arvestades. Ametkondliku suunamisega üliõpilastele toimub valik tööandja vajadusi ja politseiametniku soove arvestades ning see märgitakse ära üliõpilase avalduses ja Politsei- ja Piirivalveameti suunamiskirjas;

2) üliõpilasel on võimalik valida 6,0 EAP (vajadusel rohkem) mahus valik- ja vabaaineid. Nende valimisel lähtub üliõpilane oma teadmiste ja keeleoskuse tasemest ning isiklikust huvist. Kui keeleoskuse tase vajab tõstmist, siis on üliõpilane kohustatud valima keeleaineid.

kõrghariduse teine aste

ÜLDAINETE PLOKK
1. Sotsiaalteaduste moodul
2. Õigusainete moodul

ERIALASTE ÜLDAINETE PLOKK
3. Politseiliste tegevuste alusainete moodul
4. Tutvumispraktika
5. Valik- ja vabaained

ERIALASTE AINETE PLOKK
6. Korrakaitse moodul
7. Politsei menetluste ja karistusõiguse moodul

KORRAKAITSEPOLITSEI SÜVAÕPPE PLOKK
8. Politsei süüteomenetluse ja ennetustöö moodul
9. Politsei välitöö moodul
10. Keeleõppe moodul
11. Politseitöö praktika

PIIRIVALVE SÜVAÕPPE PLOKK
12. Piirivalvuri baasõppe moodul
13. Integreeritud piirihalduse moodul
14. Piiri valvamise korraldamise moodul
15. Keeleõppe moodul
16. Piiri kontrolli praktika

KRIMINAALPOLITSEI SÜVAÕPPE PLOKK
17. Süüteomenetluse moodul
18. Tõendite kriminalistikalise kogumise moodul
19. Menetlusmetoodika moodul
20. Keeleõppe moodul
21. Kriminaalmenetluse praktika

22. Lõputöö või lõpueksam

Politseiteenistuse õppekava lõpetamisel üliõpilane:
• mõistab ühiskonna, Euroopa Liidu, riigi ning politseiorganisatsiooni toimimise aluseid;
• juhindub oma tegevuses politseiorganisatsiooni põhiväärtustest ja ametniku eetika normidest;
• juhindub Eesti ja EL õigusnormidest, inimõigustest ning rakendab neid lähtudes politseiorganisatsiooni ülesannetest;
• rakendab politsei põhitegevusi vastavalt valitud õppesuunale töökeskkonnas;
• tunneb ära õigusrikkumise valdkonna, erinevate politseiasutuste ning teiste avaliku sektori organisatsioonide ja institutsioonide vastutusala politseitöös ning leiab probleemidele vajaliku lahenduse;
• töötab iseseisvalt ja teeb vajadusel koostööd ning on võimeline töötama multikultuurses keskkonnas;
• suhtleb suuliselt ja kirjalikult eesti keeles vähemalt tasemel C1 (kõrgtase), inglise keeles vähemalt tasemel B2 (edasijõudnu tase) ning vene keeles suuliselt vähemalt tasemel B1 (suhtluslävi tase, kolm osaoskust: lugemine, rääkimine, kuulamine);
• käitub ennastkehtestavalt – mõjudes oma välimuse, hoiaku ja käitumisega autoriteetselt;
• talub füüsilist koormust, stressi, tulles toime enese ja teiste emotsioonidega ning hoolitseb oma tervise eest;
• omab suulist ja kirjalikku kommunikatsiooni oskust, leides politseitööks vajalikku informatsiooni;
• omab analüüsi- ja sünteesivõimet, suudab lahendada politseitöös esile kerkivaid probleeme;
• on ennast juhtiv õppija ning on võimeline ennast pidevalt täiendama;
• omab organiseerimise ja planeerimise oskust, on vastutusvõimeline.

Inglise keel ja vene keel