Õppekava: sisejulgeolek 2014

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

Magistriõppe õppekava lõpetamisel üliõpilane:
- on võimeline analüüsima ja planeerima sisejulgeoleku valdkonna vajadusi ning juhtima tegevusi ja inimesi, rakendades kaasaegseid juhtimisteooriaid ja praktikaid;
- suudab juhtida ametkondade ülest ja rahvusvahelist koostööd sisejulgeoleku valdkonnas, tundes sisekaitseliste organisatsioonide süsteemi, arengusuundi ja valdkonna õigusakte;
- on pädev juhtima tegevusi ning praktiliselt töötama spetsiifilistes sisejulgeoleku ja sellega seotud ainevaldkondades;
- suudab teha koostööd erinevatel tasanditel;
- oskab tegutseda loovalt, innovaatiliselt ja paindlikult igas töösituatsioonis;
- mõistab avaliku sektori eripära ja kannab avalikule teenistusele ja sisejulgeoleku valdkonnale omaseid väärtusi;
- on võimeline läbi viima teadus- ja rakendusuuringuid ning jätkama õpinguid doktoriõppes;
- omab valmisolekut enese erialaseks täiendamiseks elukestva õppe raames ja oma teadmiste ning kogemuste edasiandmiseks.

Sisejulgeoleku magistriõppe alustamise eelduseks on bakalaureuse kraad, rakenduskõrgharidus või neile vastav kvalifikatsioon ja vähemalt üheaastane töökogemus sise- või riigikaitselises valdkonnas. Töökogemuse tingimus ei laiene Sisekaitseakadeemia rakenduskõrgharidusõppe lõpetajale, kelle keskmine hinne akadeemilisel õiendil oli vähemalt 4,3.

Õpe lõpeb magistritöö kaitsmisega.
Magistritöö kaitsmisele lubatakse üliõpilane, kes on sooritanud positiivsele tulemusele kõik õppekavas olevad kohustuslikud eksamid ja arvestused.

sotsiaalteaduse magistrikraad
Master of Arts in Social Sciences

Lõpetamisel väljastatakse üliõpilasele diplom õppekava täitmise ja magistrikraadi andmise kohta ning akadeemiline õiend (diploma supplement) eesti ja inglise keeles.

Magistriõppe õppekava eesmärk on:
- arendada välja rahvusvaheline koostöövõrgustik sisejulgeoleku valdkonna hariduse edendamiseks magistriõppe tasemel;
- luua üliõpilastele võimalused magistrikraadi omandamiseks sisejulgeoleku valdkonnas;
- tõsta üliõpilaste pädevust sisejulgeoleku valdkonna ja organisatsioonide juhtimiseks nii strateegilisel kui operatiivtasandil, mis tagab elanikkonna vajadustele ja nõuetele vastava turvalisuse;
- kujundada üliõpilastes valmisolek teadustegevuseks ja uute teadmiste loomiseks sisejulgeoleku valdkonnas;
- luua üliõpilastele võimalused erialaseks enesetäiendamiseks, sisejulgeoleku alaseks spetsialiseerumiseks ning tõsta teadlikkust ja motivatsiooni osalemaks elukestvas õppes, sealhulgas jätkamaks õpinguid doktoriõppes.

sotsiaalteaduse magistrikraad (sisejulgeolek)

Üliõpilasel on kohustus valida vähemalt 30 EAP ulatuses aineid õppekavas pakutavatest valikainetest. Õppeaineid on võimalik valida justiitsainete, kriisireguleerimise ainete või teiste erialaste valikainete hulgast. Täies mahus kriisireguleerimise- või justiitsainete läbimine annab magistrandile süvendatud teadmised nendel erialadel.

Vabaainete moodulis (7. moodul) valib magistrant endale huvipakkuvaid aineid 5 EAP ulatuses SKA poolt pakutavate vaba- ja valikainete hulgast või teistest kõrgkoolidest Eestis. Vabaained võib võtta ka SKA partnerkoolidest välisriikides.

kõrghariduse kolmas aste

Õppekava moodulid:
1. Juhtimise moodul;
2. Sisekaitselise valdkonna üldmoodul;
3. Erialaste valikainete moodul;
4. Teadustöö moodul;
5. Vabaainete moodul.

Õppekava lõpetanu:
- on võimeline analüüsima ja planeerima sisejulgeoleku valdkonna vajadusi ning juhtima tegevusi ja inimesi, rakendades kaasaegseid juhtimisteooriaid ja praktikaid;
- suudab juhtida ametkondade ülest ja rahvusvahelist koostööd sisejulgeoleku valdkonnas, tundes sisekaitseliste organisatsioonide süsteemi, arengusuundi ja valdkonna õigusakte;
- on pädev juhtima tegevusi ning praktiliselt töötama spetsiifilistes sisejulgeoleku ja sellega seotud ainevaldkondades;
- suudab teha koostööd erinevatel tasanditel;
- oskab tegutseda loovalt, innovaatiliselt ja paindlikult igas töösituatsioonis;
- mõistab avaliku sektori eripära ja kannab avalikule teenistusele ja sisejulgeoleku valdkonnale omaseid väärtusi;
- on võimeline läbi viima teadus- ja rakendusuuringuid ning jätkama õpinguid doktoriõppes;
- omab valmisolekut enese erialaseks täiendamiseks elukestva õppe raames ja oma teadmiste ning kogemuste edasiandmiseks.

Inglise keel