|
Õppekava aineHädaolukordadeks valmisolek
| Õppeaine |
| Ainekood |
SJIC7210 |
| Õppeaine nimetus |
Hädaolukordadeks valmisolek |
| Ainepunkte |
3 EAP |
| Hindamisviis |
Eksam (tähed) |
|
| Õppekava aine |
| Õppekava |
2017 AvatAkad |
| Õppeaasta |
1 |
| Semester |
Kevadsemester |
| Aine tüüp |
Valikuline |
|
| Üldkirjeldus |
|---|
Anda üliõpilastele teadmisi hädaolukorraks valmisoleku võimalustest ja
arendada neis suutlikkust kaasa aidata riigi valmisoleku tõstmisele erinevat liiki
hädaolukordadeks.
KÄSITLETAVAD TEEMAD:
Kriisireguleerimisplaanide koostamine. Riiklik, ministeeriumi, maakonna ning valla ja linna kriisireguleerimisplaan. Planeerimise filosoofia, protsess ja tsükkel, plaani ülesehitus. Riiklik kriisireguleerimisplaan: prioriteedid, eesmärgid, ülesannete jaotus, juhtivad ja kaasatavad asutused, strateegiline ja operatiivjuhtimine, varajase hoiatuse ja elanike teavitamise korraldus, tsiviil- sõjaväeline koostöö. Ministeeriumide kriisireguleerimisplaan ja ministeeriumi valitsemisalas esineda võivate hädaolukordade lahendamise kavad. Maakonna ning valla ja linna kriisireguleerimisplaan. Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan. Töötamine kriisiolukorras. Kriisireguleerimise tööprintsiibid. Ennetamine ja valmisolek. Otsuste langetamine hädaolukorras. Usaldusväärsus kui väärtus. Kriitilised faktorid. Stress. Meeskonnatöö. Kriisireguleerimise struktuurid ja juhtimiskeskused Juhtimisstruktuurid. Kriisikomisjon. Kriisireguleerimismeeskonna ülesanded, ülesehitus ja töökorraldus. Juhtimiskeskused. Õppimine ja õppused. Kriisisimulaatori kasutamine. Kriisikomisjoni ja kriisimeeskonna töökorraldus, tööruum. Reservid.
Rahvusvaheline kriisireguleerimine. Mõisted ja seadusandlus. Ajalooline tagasivaade ja muudatused kriisireguleerimises ning nende mõju Eestile. Globaalsed kriisid. Terrorism. Koostöö naaberriikidega päästealal. Euroopa Liidu kodanikukaitse mehhanism ja kriisireguleerimine Euroopa Liidus. ÜRO, humanitaarabi koordineerimine ja OCHA rolle selles. ÜRO rahvusvahelised organisatsioonid. Rahvusvahelised päästeoperatsioonid ja Eesti Päästemeeskond. NATO ja tsiviilne hädaolukordadeks valmisolek. |
|
| Eesmärk |
|---|
Anda üliõpilastele teadmisi hädaolukorraks valmisoleku võimalustest ja
arendada neis suutlikkust kaasa aidata riigi valmisoleku tõstmisele erinevat liiki
hädaolukordadeks. |
|
| Vormikirjeldus |
|---|
| Loeng, rühmatöö, töö allikatega |
|
| Õpiväljundid |
|---|
1. tunneb hädaolukordadeks valmisolekut reguleerivat seadusandlust;
2. mõistab rahvusvahelist kriisireguleerimise süsteemi (EL, NATO, ÜRO);
3. tunneb rahvusvahelise abi küsimise ja andmise protseduure;
4. teab tsiviil-militaarkoostöö võimalusi;
5. teab massihävitusrelvades kasutatavaid aineid ja neid iseloomustavaid füüsikalisi ja keemilisi parameetreid;
6. mõistab toksilisust mõjutavaid tegureid ja toksikomeetria parameetreid;
7. oskab teadmisi rakendada kaitsevahendite valikul ja dekontaminatsiooniprotsessi korraldamisel;
8. oskab luua valmisolekut naftareostuse likvideerimiseks. |
|
| Kirjandus |
|---|
KOHUSTUSLIKUD ALLIKAD:
• Riskianalüüs ja kriisireguleerimine. Kirsti Mikk. Sisekaitseakadeemia 2006 (õppematerjal e-raamatukogus)
• Metsatulekahjud, Henn Alton, Ain David Kiil, Eesti metsaselts, 2003
SOOVITUSLIKUD ALLIKAD:
• Tsunaami. Elu pärast katastroofi. Enno Tammer, Tammerraamat 2005
• Hazard Mitigation and Preparaedness. Anna K. Schwab. Wiley. USA. 2007
• Introduction to International Disaster Management. Damon. P. Coppola. Elsevier. USA. 2007.
• www.reliefweb.int |
|
| Käimasolevad voorud |
|---|
| Pole ühtegi |
| |
