Õppekava: sisejulgeolek 2016

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

Magistriõppe õppekava lõpetamisel üliõpilane:
- on võimeline analüüsima ja planeerima sisejulgeoleku valdkonna vajadusi ning juhtima tegevusi ja inimesi, rakendades kaasaegseid juhtimisteooriaid ja praktikaid;
- suudab juhtida ametkondade ülest ja rahvusvahelist koostööd sisejulgeoleku valdkonnas, tundes sisekaitseliste organisatsioonide süsteemi, arengusuundi ja valdkonna õigusakte;
- on pädev juhtima tegevusi ning praktiliselt töötama spetsiifilistes sisejulgeoleku ja sellega seotud ainevaldkondades;
- suudab teha koostööd erinevatel tasanditel;
- oskab tegutseda loovalt, innovaatiliselt ja paindlikult igas töösituatsioonis;
- mõistab avaliku sektori eripära ja kannab avalikule teenistusele ja sisejulgeoleku valdkonnale omaseid väärtusi;
- on võimeline läbi viima teadus- ja rakendusuuringuid ning jätkama õpinguid doktoriõppes;
- omab valmisolekut enese erialaseks täiendamiseks elukestva õppe raames ja oma teadmiste ning kogemuste edasiandmiseks.

Sisejulgeoleku magistriõppe alustamise eelduseks on bakalaureuse kraad, rakenduskõrgharidus või neile vastav kvalifikatsioon ja vähemalt 2-aastane töökogemus sisekaitselises valdkonnas.

Õpe lõpeb magistritöö kaitsmisega.
Magistritöö kaitsmisele lubatakse üliõpilane, kes on sooritanud positiivsele tulemusele kõik õppekavas olevad kohustuslikud eksamid ja arvestused.

sotsiaalteaduse magistrikraad
Master of Arts in Social Sciences

Lõpetamisel väljastatakse üliõpilasele diplom õppekava täitmise ja magistrikraadi andmise kohta ning akadeemiline õiend (diploma supplement) eesti ja inglise keeles.

Õppekava võimaldab omandada teadmised ja oskused, mis on vajalikud sisejulgeoleku ja
turvalisuse valdkonna spetsialistile ja juhile tööks ning karjääri jätkamiseks tänapäevases
muutuvas julgeolekukeskkonnas, lähtudes riigikaitse laiast käsitlusest ning võimaldades õpingute
jätkamist doktorantuuris.

sotsiaalteaduse magistrikraad (sisejulgeolek)

Üliõpilasel on kohustus läbida kõik 1., 2. ja 3. moodulis nimetatud ained täies mahus.
Üliõpilasel on kohustus valida vähemalt 30 EAP ulatuses aineid õppekavas pakutavatest valikainetest. On võimalik spetsialiseerumine kriisireguleerimisele 30 EAP mahus, millele lisandub kriisireguleerimisega haakuval teemal kirjutatud magistritöö ning spetsialiseerumine kajastub lõpudiplomil. Mooduli aineid võib sooritada valikainetena ka väiksemas mahus, kuid sellisel juhul seda spetsialiseerumiseks ei loeta ja lõpudiplomil ei kajastata.
Vabaainete moodulis (6. moodul) valib magistrant endale huvipakkuvaid aineid 5 EAP ulatuses SKA poolt pakutavate vaba- ja valikainete hulgast või teistest kõrgkoolidest Eestis. Vabaained võib võtta ka SKA partnerkoolidest välisriikides.

kõrghariduse kolmas aste

Õppekava moodulid:
1. Juhtimise moodul;
2. Sisekaitselise valdkonna üldmoodul;
3. Teadustöö moodul;
4. Kriisireguleerimise moodul;
5. Sisejulgeoleku valikainete moodul;
6. Vabaainete moodul.

Õppekava lõpetanu:
- on võimeline analüüsima ja planeerima sisejulgeoleku valdkonna vajadusi ning juhtima tegevusi ja inimesi, rakendades kaasaegseid juhtimisteooriaid ja praktikaid;
- suudab juhtida ametkondade ülest ja rahvusvahelist koostööd sisejulgeoleku valdkonnas, tundes sisekaitseliste organisatsioonide süsteemi, arengusuundi ja valdkonna õigusakte;
- on pädev juhtima tegevusi ning praktiliselt töötama spetsiifilistes sisejulgeoleku ja sellega seotud ainevaldkondades;
- suudab teha koostööd erinevatel tasanditel;
- oskab tegutseda loovalt, innovaatiliselt ja paindlikult igas töösituatsioonis;
- mõistab avaliku sektori eripära ja kannab avalikule teenistusele ja sisejulgeoleku valdkonnale omaseid väärtusi;
- on võimeline läbi viima teadus- ja rakendusuuringuid ning jätkama õpinguid doktoriõppes;
- omab valmisolekut enese erialaseks täiendamiseks elukestva õppe raames ja oma teadmiste ning kogemuste edasiandmiseks.

Inglise keel