| Moodul |
Kirjeldus |
| Juhtimise moodul |
Mooduli eesmärk:
üliõpilane oskab analüüsida sisejulgeoleku valdkonna vajadusi ning planeerida ressursse ja tegevusi rakendades kaasaegseid juhtimisteooriaid ja praktikaid.
Mooduli läbimisel üliõpilane:
1. mõistab ja kasutab peamiseid strateegiatöö põhimõtteid ning meetodeid;
2. analüüsib muudatuste juhtimise protsessi ja orienteerub erinevates muudatuste läbiviimise meetodites;
3. tunneb enesekehtestamise, konfliktide juhtimise ja läbirääkimiste pidamise tehnikaid;
4. analüüsib avaliku sektori finantsjuhtimise süsteemi toimimist ning eelarve ülesehitust;
5. saab aru sisejulgeoleku valdkonna erinevate asutuste toimimismudelitest. |
| Sisekaitselise valdkonna üldmoodul |
Mooduli eesmärk:
kujundada üliõpilastes pädevus ja oskus juhtida ametkondade vahelist rahvusvahelist koostööd sisejulgeoleku valdkonnas, kujundada teadmised Eestit mõjutavatest julgeolekuohtudest koos riigikaitse laia käsitlusega, mõjutustegevusest ja psühholoogilisest kaitsest ning sisekaitseliste organisatsioonide süsteemist, arengusuundadest, rahvusvahelisest toimeloogikast koos valdkonna teooria ja praktikaga.
Mooduli läbimisel üliõpilane:
1. orienteerub sisejulgeoleku valdkonda puudutavas siseriiklikus ja rahvusvahelises regulatsioonis;
2. orienteerub sisejulgeoleku poliitika kujundamise süsteemis, struktuuris ja ametkondade toimimise põhimõtetes ning oskab läbi viia poliitikaanalüüsi;
3. mõistab Eesti julgeoleku keskkonda mõjutavaid olulisemaid tegureid ja Eesti riigikaitse toimimist;
4. mõistab mõjutustegevuse ja psühholoogilise kaitse olemust;
5. mõtestab ja kujundab teadmistepõhiselt institutsioonide ülest ning rahvusvahelist koostööd sisejulgeoleku valdkonnas;
6. rakendab ennetustöös enamlevinud teooriaid ja turvalise elukeskkonna planeerimise standardeid ning sisejulgeoleku asutuste töö spetsiifikast tulenevaid ennetusmeetmeid;
7. kasutab kriisireguleerimise üldisi ja õiguslikke aluseid, kontseptsioone, planeerimise ja lahendamise aluseid ning rahvusvahelist koostööd elanikkonnakaitsel;
8. omab süstemaatilist ülevaadet rahvusvahelist julgeolekukeskkonda ja julgeolekukoostööd seletavatest teooriatest ning oskab neid põhjendatult kasutada sisejulgeolekualases rakenduslikus uurimistöös. |
| Teadustöö moodul |
Mooduli eesmärk:
kujundada üliõpilases oskusi teadus- ja rakendusuuringute läbiviimiseks ning uute teadmiste loomiseks sisejulgeoleku valdkonnas.
Mooduli läbimisel üliõpilane:
1. orienteerub kaasaegse teaduse filosoofia põhiteemades;
2. viib läbi uurimusi sisejulgeoleku valdkonna vajadustest lähtuvalt tunneb kvalitatiivse ja kvantitatiivse andmeanalüüsi aluseid, rakendusstatistika meetodeid ja Exceli statistikatarkvara;
3. suudab end väljendada teaduskeeles ja järgida teadusteksti sisulisi ning kompositsioonilisi norme;
4. kasutab avaliku esinemise ja väitlemise oskust magistritöö valdkonnas ning diskuteerib magistritöö teemal;
5. sõnastab iseseisvalt ja loovalt erialaga seotud probleeme ja uurimisküsimusi ning lahendab neid kohaste meetoditega, luues seeläbi uusi teadmisi |
| Valikainete moodul |
Mooduli eesmärk:
võimaldada üliõpilastele erialast või personaalset arengut valitud valdkonnas ning toetada elukestvat õpet sisejulgeoleku valdkonnas.
Mooduli läbimisel üliõpilane:
1. tunnetab muutusi teadmistes, oskustes ning hoiakutes läbitud teemade lõikes valitud valdkonnas. |
| Sisejulgeoleku suunamoodul |
|
| Kriisireguleerimise suunamoodul |
Mooduli eesmärk:
üliõpilasel on teadmised meid ümbritsevatest riskidest ja tänapäeva kriisidest, võimalustest hädaolukordi ennetada ja nendeks valmistuda, hädaolukorra lahendamisest, infotehnoloogia- ja küberjulgeoleku valdkonnast, kriisikommunikatsioonist ja -psühholoogiast ning julgeolekust ja rahvusvahelisest kriisireguleerimisest.
Spetsialiseerumisel kriisireguleerimisele üliõpilane:
1. teab meid ümbritsevaid traditsioonilisi ja uusi riske ja pakub lahendusi riskide haldamiseks;
2. on võimeline analüüsima side- ja infotehnoloogia, energeetika jt elutähtsate teenuste haavatavust ning nende seost hädaolukordadega;
3. on võimeline analüüsima ja planeerima hädaolukordade ennetamise ning nendeks valmistumise võimalusi;
4. on pädev planeerima ja juhtima hädaolukorra lahendamisega seotud struktuuride tegevust ning ametkondade vahelist ja rahvusvahelist koostööd hädaolukorra lahendamisel;
5. teab kriisikommunikatsiooni ja –psühholoogia põhialuseid ning mõistab otsuste langetamise ja grupitööga seotud probleeme kriisiolukorras;
6. mõistab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldust ja selle osa riigikaitse laias käsitluses;
7. on võimeline läbi viima kriisireguleerimise alaseid teadus- ja rakendusuuringuid. |
| Ametkonnapõhine suunamoodul |
Mooduli eesmärk:
üliõpilane koostab kooskõlastatult õppekava juhiga individuaalse õpingute kava, mis sisaldab vähemalt 30 EAP mahus aineid, millede eesmärk, sisu ja õpiväljundid haakuvad magistritöö uurimisteemaga. |
| Magistritöö |
Magistritöö kirjutamise ja kaitsmise eesmärk:
arendada üliõpilastes oskusi erialaga seotud probleeme ja uurimisküsimusi iseseisvalt ja loovalt sõnastada ning kohaste meetoditega lahendada, luues seeläbi uusi teadmisi.
Magistritöö kaitsmisel üliõpilane:
1. on võimeline läbi viima sisejulgeoleku valdkonnas teadus- ja rakendusuuringuid, analüüsima ja tõlgendama nende tulemusi;
2. suudab teaduslike meetodite abil sünteesida teoreetilist ja empiirilist käsitlusviisi;
3. on võimeline läbi viima analüüse siseturvalisuse valdkonda mõjutavate trendide ja näitajate osas;
4. oskab teadusliku uurimistöö tulemusi pädevalt interpreteerida järeldustesse ja ettepanekutesse sisejulgeoleku valdkonna arendamisel;
5. oskab akadeemiliselt argumenteerida sisejulgeoleku valdkonna teadustöö tulemustel, sh omab ülevaadet teadusliku tunnetus- ja väljenduslaadi eripärasest positsioonist, struktuurist, traditsioonist ning selle kriitikast. |
