|
Õppekava aineKaristusõigus ja süüteomenetlus
| Õppeaine |
| Ainekood |
SJIC7202 |
| Õppeaine nimetus |
Karistusõigus ja süüteomenetlus |
| Ainepunkte |
3 EAP |
| Hindamisviis |
Eksam (tähed) |
|
| Õppekava aine |
| Õppekava |
2010 MSI |
| Õppeaasta |
2 |
| Semester |
Sügissemester |
| Aine tüüp |
Valikuline |
|
| Õppejõud |
| Jaan Sootak |
| Tanel Järvet |
|
| Üldkirjeldus |
|---|
Anda üliõpilastele teadmisi karistus- ja menetlusõiguse rakendamise probleemidest sisejulgeoleku valdkonnas ning tutvustada vastavaid seadusloome arenguid ja õigusteaduslikke suundumusi
KÄSITLETAVAD TEEMAD:
Karistusõiguse seadusloome ja Riigikohtu praktika;
Täitevvõimu asutuste väärteomenetluse praktika põhiprobleemid ja seadusloome;
Kriminaal- ja jälitusmenetluse praktika põhiprobleemid ja seadusloome;
Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika süüteomenetlustes |
|
| Eesmärk |
|---|
| Anda üliõpilastele teadmisi karistus- ja menetlusõiguse rakendamise probleemidest sisejulgeoleku valdkonnas ning tutvustada vastavaid seadusloome arenguid ja õigusteaduslikke suundumusi |
|
| Vormikirjeldus |
|---|
| Loeng, seminar, iseseisev töö menetluspraktikatega |
|
| Õpiväljundid |
|---|
1. teab karistus- ja menetlusõiguse teaduslikke käsitlusi;
2. omab teadmisi erinevatest menetlusliikidest ja -viisidest ning nende piiritlemise probleemistikust;
3. oskab analüüsida täitevvõimu menetluspraktikat, näha selle seoseid õigusteooria ja kohtupraktikaga;
4. oskab rakendada õigusteooriat ja menetluspraktikat;
5. oskab hinnata ja arvestada menetluste mõju isikute põhiõigustele ja –vabadustele ning seaduslikele huvidele;
6. teab karistus- ja menetlusõiguse seadusloome hetkeseisu ja arenguid;
7. oskab läbi viia süüteomenetlusi ja nõustada menetlejaid karistus- ja menetlusõiguslikes küsimustes. |
|
| Kirjandus |
|---|
KOHUSTUSLIKUD ALLIKAD:
1. Kergandberg, E., M. Sillaots. Kriminaalmenetlus. Tallinn: Juura 2006
2. Kergandberg, E., Kangur, A., Lind, S., Saaremäel-Stoilov K., Saarmets, V. 2008. Kohtumenetlus. Kirjastus Juura
3. Koolmeister, I., Kangur, A., Lind, S., Pajula, E., Ploom, T., Sirk, I. 2007. Väärteomenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Kirjastus Juura
4. Laos, S. Jälitustegevuse eesmärgid ja kontroll. Akadeemia 2008, nr.11 ja 12.
5. Maruste, R. 2004. Konstitutsionalism ning põhiõiguste- ja vabaduste kaitse. Juura.
6. Riigikohtu lahendid Eesti õiguskorras: tähendus ja kriitika. 2005. Tartu: Eesti Vabariigi Riigikohus
7. Sootak, J., Pikamäe, P. 2009. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Kirjastus Juura.
8. Riigikohtu praktika (antakse kalenderplaanis)
9. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika (antakse kalenderplaanis).
SOOVITUSLIKUD ALLIKAD:
1. Boer, Monica den. Undercover Policing and Accountability from an International Perspective. European Institute of Public Administration. 1997.
2. Cameron, I. National Security and the European Convention on Human Rights. Iustus/Kluwer 2000, lk 162.
3. Field, S.; C.Pelser. Controlling Cross Border Undercover Investigations, in invading the private: State accountability and new investigative methods in Europe. 1998.
4. Fijnaut, C., Marx, T. Gary. Police Surveillance in comparative perspective. Kluwer, 1995
5. Kanger, L. Kahju hüvitamise nõue riigivastutuse seaduse alusel. Riigikohus. Tartu 2008.
6. Kergandberg, E. Natuke privaatsust ja mõnevõrra enam selle jälitustegevuslikust riivest isikuandmeid töötleva Eesti avaliku võimu poolt. Juridica 2005, nr 8. |
|
| Käimasolevad voorud |
|---|
| Pole ühtegi |
| |
