Õppekava aine

Riigikeel

Õppeaine
Ainekood	KEEC5201
Õppeaine nimetus	Riigikeel
Ainepunkte	3 EAP
Hindamisviis	Arvestus

Õppekava aine
Õppekava	2010 PK
Õppeaasta
Semester
Aine tüüp	Valikuline

Üldkirjeldus
ÕPPEAINE MAHT (ECTS) 3,0 ECTS s.h. auditoorse töö tunnid 36 päevaõppele, kaugõppele 42 iseseisva töö tunnid 24 päevaõppele, kaugõppele 54 praktilise töö tunnid

Eesmärk
eestikeelses akadeemilises õpikeskkonnas toimetulekuks vajaliku suulise ja kirjaliku keeleoskuse omandamine ja arendamine; suhtlemis- ja esinemisoskuse viimistlemine; sõnavara (terminoloogia) ja grammatiliste konstruktsioonide omandamine, täiendamine kinnistamine; valmisoleku toetamine edasiseks keeleliseks ja erialaseks enesetäiendamiseks; kujundatud õpiviiside ja –võtete täiendamine ja arendamine.

Vormikirjeldus
I Ortograafia. Keelekasutusnõuded ametidokumentides. Ortograafia põhiprintsiibid ja reeglid. Võõrsõnade ortograafia. Lühendamine (eestikeelsed lühendid, võõrlühendid). Algustähe ortograafia. Sõnade kokku –ja lahkukirjutamine. Sõnade järjekord lauses. Sõnade õige valik. Kirjavahemärkide tarvitamine. Arvsõna õige kasutamine tekstis. Kantseliit. Moesõnad. II Tekstianalüüs, stiiliõpetus Erinevate tekstide lugemine: teeside väljatoomine, annotatsiooni koostamine, resümee koostamine III Ajakirjanduslikud tekstid Ajakirjanduslike tekstide liigid. Teksti ülesehitus. Analüüs. Pressiga suhtlemine IV Õigustekstide liigid Teksti ülesehitus. Materjali järjestamine. Tsiteerimine, refereerimine, viitamine V Õigustekstide lausestamine Lause struktuur, lauseosade sidumine. Sõltumus e rektsioon. Ühildumine. Täis- ja osasihitis. Tegusõna ajavormid ja määramine. Eitus. VI Õiguskeele sõnavara Oskussõnade tuletamine. Valik paronüüme e sarnassõnu. Ebaõnnestunud keelekasutusest. Õigusaktide nimetused. Seadusenimetuste lühendid. VII Avalik kõne. Suulise ja kirjaliku eneseväljenduse erinevused. Avalik kõne, selle koostamine ja esitamine. Väitlus- ja argumenteerimisoskuse arendamine.

Õpiväljundid
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane… Õppeaines käsitletakse eesti ortograafia põhiprintsiipe ja ametikeele iseärasusi. Analüüsitakse erinevaid tekste nii ülesehituse kui lausestuse seisukohast. Eesti keele ortograafia reeglitest ülevaate andmine, erinevate tekstide ja harjutuste koostamine. Aktiivne osavõtt tundidest, vajaliku keeleoskuse omandamine ning praktiliste harjutustega kinnistamine. Erinevad ortograafiaharjutused, essee kirjutamine. Õpetatakse kõnes ja kirjas isikupäraselt, ladusalt ja loogiliselt ning olukorrale vastavalt väljenduma. Üliõpilane peab oskama oma keelekasutust kriitiliselt hinnata, omandama suhtlemisvalmiduse ja julguse, ladusa ametnikukeele Suulise esinemise ülesehituse reeglid. Veenmismeetodid. Erinevate kõneliikide tutvustamine. Argumenteerimine, küsimustele vastamine, väitlusreeglid. Aktiivne osavõtt tundidest, suuliseks esinemiseks vajalike keelendite omandamine ja praktilises keelekasutuses kinnistamine. Publiku ees esinemise harjutamine. Valmistada ette ja esitada kõne töökohale kandideerimiseks. Õpetatakse kõnes ja kirjas isikupäraselt, ladusalt ja loogiliselt ning olukorrale vastavalt väljenduma. Üliõpilane peab oskama oma keelekasutust kriitiliselt hinnata, omandama suhtlemisvalmiduse ja julguse, ladusa ametnikukeele Suulise esinemise ülesehituse reeglid. Veenmismeetodid. Erinevate kõneliikide tutvustamine. Argumenteerimine, küsimustele vastamine, väitlusreeglid. Aktiivne osavõtt tundidest, suuliseks esinemiseks vajalike keelendite omandamine ja praktilises keelekasutuses kinnistamine. Publiku ees esinemise harjutamine. Valmistada ette ja esitada kõne töökohale kandideerimiseks. Õppeaines käsitletakse ajakirjanduslike ja õigustekstide liike, ülesehitust ja lausestamist. Antakse ülevaade avaliku esinemise põhitõdedest ja kõneliikidest, õpetatakse esitama veenvat kõnet ja koostama lühisõnavõttu. Ülevaate andmine õigustekstidest ja õigussõnavarast. Õigustekstide ülesehituse põhimõtted ja õiguskeel, vajalikud käsiraamatud, keelenõuanne jm abimaterjal. Õigustekstide analüüs tunnis. Iseseisva töö raames erinevate ametitekstidega tutvumine, abimaterjali kasutamine. Ametikeele test: vigaste ametikeelsete lausete parandamine.

Kirjandus
KOHUSTUSLIK ÕPPEKIRJANDUS • T. Erelt “Eesti keele ortograafia” Tln 2000 • Ametniku keelekäsiraamat. Juura, Õigusteabe AS. Tallinn 2003 • M. Kuhhi „Eesti ametikeel“. ILO 2006. • R. Kasik, M. Erelt, T. Erelt „Eesti keele väljendusõpetus kõrgkoolidele“ SOOVITUSLIK KIRJANDUS • E. Kraut, E. Liivaste, A. Tarvo “Eesti õigekeel” Tallinn 1998 • Erelt, Terminiõpetus. Toimetanud M. Raadik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007. • M. Hage. Tekstiõpetus. Tallinn 2000 • D. Carnegie. Suurepäraseks kõnelejaks. Tallinn 2000 • G.I. Hirsch .Kõnele veenvalt ja vabalt. Tallinn 1998 • “Õigekeelsussõnaraamat” 1999 • ajakirja Õiguskeel erinevad numbrid

Käimasolevad voorud
Pole ühtegi