Õppekava: sisejulgeolek 2019

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

Sisejulgeoleku magistriõppe õppekava eesmärk on süvendada üliõpilase teadmiste, oskuste ja väärtuste kujunemist, mis on vajalikud sisejulgeoleku ja turvalisuse valdkonna spetsialistile ja juhile tööks ning karjääri jätkamiseks tänapäevases muutuvas julgeolekukeskkonnas, lähtudes riigikaitse laiast käsitlusest.

Õppekavale saab kandideerida isik, kellel on:
- Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus;
- rakenduskõrgharidus, bakalaureuse kraad või neile vastav kvalifikatsioon.

Õppekavale õppima asumise tingimused on sätestatud „Sisekaitseakadeemiasse vastuvõtmise tingimustes ja korras“.

Õpe lõpeb magistritöö kaitsmisega. Magistritöö on iseseisev uurimuslik, arenduslik või rakenduslik loomingulise suunitlusega töö, milles sisaldub üliõpilase süvaõppesuunaga seotud probleemi analüüs, ülesande püstitus ja lahendus. Magistritöö kaitsmisele lubamise eelduseks on õppekava täitmine kuni magistritöö kaitsmiseni. Õppekava loetakse täidetuks, kui õppekava kõik moodulid on täidetud. Magistritöö kaitsmisele lubatakse üliõpilane, kes on täitnud Sisekaitseakadeemia regulatsioonidest tulenevad nõuded magistritöö kaitsmisele lubamiseks.

Lõpetamisel väljastatakse üliõpilasele magistriõppe diplom õppekava täitmise ja magistrikraadi andmise kohta ning akadeemiline õiend (diploma supplement) eesti ja inglise keeles.

Sisejulgeoleku magistriõppe õppekava eesmärk on süvendada üliõpilase teadmiste, oskuste ja väärtuste kujunemist, mis on vajalikud sisejulgeoleku ja turvalisuse valdkonna spetsialistile ja juhile tööks ning karjääri jätkamiseks tänapäevases muutuvas julgeolekukeskkonnas, lähtudes riigikaitse laiast käsitlusest.

Kõigil üliõpilastel on kohustus läbida:
- õppekava kohustuslike ainete moodul täies mahus.
- valikainete moodulist aineid 13 EAP mahus.
- üks suunamoodul (sisejulgeolek, kriisireguleerimine, politsei või ametkondlik) täies mahus.
- kirjutada ja kaitsta magistritöö.

Õppekaval on neli süvaõppesuunda:
- kriisireguleerimine,
- sisejulgeolek,
- politsei,
- ametkondlik/ametkonnapõhine.

Üliõpilase süvaõppesuuna valik toimub 1. õppeaasta 1. semestri lõpus valdkonna tööandja vajadusi, akadeemia võimalusi ning üliõpilase soove arvestades. Lähtudes valitud süvaõppesuunast tuleb üliõpilasel valida ja läbida aineid järgnevalt:
- kriisireguleerimise suund: 21 EAP mahus valikaineid
- sisejulgeoleku suund: 21 EAP mahus valikaineid
- politsei suund: 21 EAP mahus valikaineid
- ametkonnapõhine suund: üliõpilane koostab kooskõlastatult õppekava juhiga individuaalse õpingute kava 21 EAP mahus, mis haakub magistritöö uurimisteemaga ja võib sisaldada asjakohaseid õppeaineid akadeemiast, mõnest muust kõrgkoolist Eestis või välisriigis, asjakohast tööpraktikat mõnes Eesti või muu riigi ametiasutuses, sobiva teaduskirjanduse läbitöötamist, projektipõhist tegevust või teisi vajalikke ja uurimisteemaga haakuvaid õpinguid või tegevusi.

Õppekava moodulid:
1. Kohustuslike ainete moodul
2. Valikainete moodul
3. Süvaõppesuunad
4. Magistritöö

Magistriõppe õppekava lõpetamisel üliõpilane:
- tunneb sisejulgeoleku ja siseturvalisuse organisatsioonide süsteemi, arengusuundi ja valdkonna õigusakte;
- mõistab tänapäevaseid julgeolekuohte ja Eesti julgeolekut tagavate struktuuride toimimist;
- tegutseb loovalt, innovaatiliselt ja paindlikult erinevates situatsioonides;
- analüüsib siseturvalisuse valdkonna vajadusi, planeerib ressursse, juhib inimesi ja tegevusi, sh ametkondade ülest ja rahvusvahelist koostööd;
- viib läbi teadus- ja rakendusuuringuid;
- on valmis enese erialaseks täiendamiseks elukestva õppe raames, sh doktoriõppes ja oma teadmiste ning kogemuste edasiandmiseks.

Inglise keel, vene keel