Õppekava: Politseiteenistus 2019

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

Õppekava loob üliõpilastele võimaluse omandada politseiteenistuse põhitegevuste edukaks sooritamiseks nõutava kompetentsustaseme, mis vastab tööandja poolt kehtestatud nõuetele.

Politseiteenistuse õppekavale võib kandideerida isik, kellel on:
- keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon;
- Eesti Vabariigi kodakondsus;
- vastavus avaliku teenistuse seaduse § 14 lõikes 1 ja §-s 15, politsei ja piirivalve seaduse § 39 lõikes 2, Vabariigi Valitsuse 19.12.2012 määruses nr 114 „Ametnike haridusele, töökogemusele ja võõrkeelte oskusele esitatavad nõuded“ ja Siseministri 12.04.2013 määruses nr 15 „Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord“ esitatud nõuetele.

Õppekavale õppima kandideeriv isik peab läbima politseiametnikule ette nähtud tervisekontrolli vastavalt politsei ja piirivalve seaduse §-le 41. Tervisekontroll tagatakse riigieelarve vahenditest.

Õppekavale õppima asumise tingimused on reguleeritud „Sisekaitseakadeemiasse vastuvõtmise tingimustes ja korras“.

Õppekava kõigi kohustuslike üld- ja erialamoodulite, praktikate, valikõppeainete ning vastavalt üliõpilase valikule kas süvaõppesuuna lõpueksami sooritamine või lõputöö kaitsmine positiivsele tulemusele.
Üliõpilane sooritab õpingute lõpetamiseks kas süvaõppesuuna lõpueksami (mahuga 5 EAP) või koostab ja kaitseb lõputöö (mahuga 8 EAP).

Lõpetamisel väljastatakse:
- rakenduskõrghariduse diplom ja akadeemiline õiend eesti ning inglise keeles;
- piirivalve süvaõppesuuna lõpetajal on võimalus taotleda piirivalvur (tase 6) kutsetunnistust vastavalt kutse andmise korras sätestatule.

Lõpetamisel väljastatakse:
- üliõpilastele pärast õppekava täies mahus täitmist bakalaureuse kraad ning kõrghariduse diplom koos akadeemilise õiendiga;
- piirivalve süvaõppesuuna lõpetajal on võimalus taotleda piirivalvur (tase 6) kutset vastavalt kutse andmise korras sätestatule.

Politseiteenistuse (ingl k police service) õppekava eesmärk on:
- kompetentsete ja teotahteliste politseitöö spetsialistide ettevalmistamine lähtudes politseiorganisatsiooni kui tellija vajadustest;
- toetada üliõpilastel magistriõppes edasiõppimiseks vajalike pädevuste omandamist.

kõrgharidusõppe diplom politseiteenistuse erialal

SÜVAÕPPESUUNAD
Õppekaval on kolm süvaõppesuunda – piirivalve, kriminaalpolitsei ja korrakaitsepolitsei. Avaliku konkursiga vastu võetud üliõpilastele toimub süvaõppesuuna valik tööandja vajadusi, üliõpilase õppeedukust ja soove ning Sisekaitseakadeemia võimalusi arvestades. Ametkondliku suunamisega üliõpilastele toimub süvaõppesuuna valik tööandja vajadusi ja politseiametniku soove arvestades ning see märgitakse ära üliõpilase avalduses ning Politsei- ja Piirivalveameti suunamiskirjas.

ERIALANE VALIKMOODUL
Valikainete maht ja struktuur sõltub üliõpilase poolt õpingute lõpetamiseks tehtud valikust. Kui üliõpilane valib lõputöö, on üliõpilasel kohustus valida 6 EAP mahus erialase valikmooduli õppeaineid. Kui õpingud lõppevad süvaõppesuuna lõpueksami sooritamisega, on üliõpilasel kohustus valida 9 EAP mahus eriala valikmooduli õppeaineid, millest üks on Politseitöö praktika. Politseitöö praktika valikaine võib asendada Praktikaga välisriigis.

Avaliku konkursiga vastu võetud üliõpilane peab läbima Politseiteenistuse alusõpingute valikaine.

Üliõpilasel, kes on valinud piirivalve süvaõppe suuna ja soovib taotleda kutsetunnistust piirivalvur (tase 6), on kohustuslik valida valikmooduli aine Otsingu- ja päästetööde läbiviimine merel ja piiriveekogul.

Teiste erialaste valikainete valimisel lähtub üliõpilane oma teadmiste tasemest ja isiklikust huvist.

SISEKAITSEAKADEEMIA ÜLDISED ÜLDÕPINGUTE VALIKMOODULI AINETE VALIKUTINGIMUSED
Üliõpilane valib õpinguperioodi jooksul üldõpingute valikmooduli mahu täitmiseks valikaineid vähemalt 10 EAP ulatuses. Valikmooduli ained igaks õppeaastaks kinnitab õppeprorektor käskkirjaga. Üliõpilane võib valikmooduli mahu täitmiseks valida üldoskuste omandamiseks orienteeritud õppeaineid teistest Sisekaitseakadeemia õppekavadest või külalisüliõpilasena teistest kõrgkoolidest. Kui üliõpilase keeleoskuse testimise tulemusena selgub, et üliõpilane ei valda nõutaval tasemel eesti, vene ja/või inglise keelt, siis tuleb valida oma keeleoskuse taseme parendamiseks vastava keele valikainekursus. Vähemalt ühe õppeaine peab üliõpilane õpingute jooksul valima vastavalt oma soovile.

KOLLEDŽI SEATUD ÜLDISED ÜLDÕPINGUTE VALIKMOODULI AINETE VALIKUTINGIMUSED
Üliõpilase jaoks on kohustuslikud järgmised valikained:
- ained Kehaline ettevalmistus ja Kehaliste võimete arendamine;
- aine Kehaliste võimete taseme hoidmine on ainult avaliku konkursiga vastuvõetud üliõpilastele kohustuslik;
- lõputööd kirjutavad üliõpilased peavad valima Teadustöö metodoloogia aine.

kõrghariduse teine aste

ÜLDÕPINGUD (30 EAP)
- Siseturvalisus ja kriisireguleerimine
- Õiguse õpetus
- Kirjalik ja suuline eneseväljendamine
- Enese ja teiste juhtimine ning sotsiaalne kompetentsus
- Üldõpingute valikmoodul

ERIALAÕPINGUD (120 EAP)
- Vahetu sunni ja turvataktika rakendamine
- Avaliku korra kaitsmine
- Avaliku korra kaitsmise praktika
- Väärtegude menetlemine ja kriminaalmenetluse alustamine
- Ressursimahuka sündmuse lahendamine
- Kriminaalmenetluse läbiviimine
- Piirikontrolli läbiviimine
- Piiriülene koostöö (inglise keeles)
- Politseitöö korraldamine ja juhtimine
- Kogukonnakeskne politseitöö

SÜVAÕPPESUUND (16 EAP)
- Piirivalve (piirivalve õppesuund)
- Kogukonnakeskne ennetustöö (korrakaitsepolitsei õppesuund)
- Raskete kuritegude menetlemine (kriminaalpolitsei õppesuund)

SÜVAÕPPESUUNA LÕPETAMINE (lõpueksam 5 EAP või lõputöö 8 EAP)

ERIALANE VALIKMOODUL (lõpueksamiga lõpetajale 9 EAP ja lõputööga lõpetajale 6 EAP)

Politseiteenistuse õppekava lõpetamisel üliõpilane:
- mõistab ühiskonna, Euroopa Liidu, riigi ning politseiorganisatsiooni toimimise aluseid;
- juhindub oma tegevuses politseiorganisatsiooni põhiväärtustest ja ametniku eetika normidest;
- juhindub Eesti ja EL õigusnormidest, põhiõigustest ning rakendab neid lähtudes politseiorganisatsiooni ülesannetest;
- täidab politsei põhitegevusi vastavalt valitud õppesuunale;
- tunneb ära õigusrikkumise valdkonna, politsei ning teiste avaliku sektori organisatsioonide ja institutsioonide vastutusala politseitöös ning leiab probleemidele vajaliku lahenduse;
- töötab nii iseseisvalt kui teeb koostööd ning on võimeline töötama multikultuurses keskkonnas;
- suhtleb suuliselt ja kirjalikult eesti keeles tasemel C1 (kõrgtase), inglise keeles tasemel B2 (edasijõudnu tase) ja vene keeles tasemel B1 (suhtluslävi tase);
- käitub ennastkehtestavalt – mõjudes oma välimuse, hoiaku ja käitumisega autoriteetselt;
- talub füüsilist koormust, stressi, tulles toime enese ja teiste emotsioonidega ning hoolitseb oma tervise eest;
- omab suulist ja kirjalikku kommunikatsiooni oskust, leides politseitööks vajalikku informatsiooni;
- omab analüüsi- ja sünteesivõimet, suudab lahendada politseitöös esile kerkivaid probleeme;
- on ennast juhtiv õppija ning on võimeline ennast pidevalt täiendama;
- omab organiseerimise ja planeerimise oskust, on vastutusvõimeline.

Inglise keel ja vene keel