Õppeaine 'Taasühiskonnastamise meetmete praktika'

Aasta:   2011/2012    2012/2013    2013/2014    2014/2015    2015/2016    

luua üliõpilastele võimalused psühholoogia ja kriminoloogia ning taasühiskonnastamise meetmete moodulisse kuuluvate õppeainete teadmiste ja oskuste rakendamiseks vanglateenistuses.

PRAKTIKA KORRALDUS JA JUHENDAMINE PRAKTIKAASUTUSES: Taasühiskonnastamise meetmete praktika sooritatakse Tallinna vanglas, Tartu vanglas või Viru vanglas. Praktika läbiviimist korraldab justiitskolledži tasemeõppe vanemspetsialist (praktika kuraator). Praktikate läbiviimist vanglas korraldab vangla väljaõppe peaspetsialist (praktika juhendaja), kes koostab praktika plaani ja määrab vanglateenistujad, kelle juures üliõpilane praktika ajal viibib (alajuhendajad). Praktikakohad jaotatakse üliõpilaste vahel arvestades õppetöö korraldamise ja õppekava eesmärkide saavutamist. Üliõpilasele, kellel puudub praktikakoha asukohas majutus, korraldab majutuse Sisekaitseakadeemia koostöös vanglaga. Enne praktika algust korraldab praktika kuraator kolledžis info-tunni ning edastab üliõpilastele täpse informatsiooni praktikakohtade, praktika juhendajate ja nende kontaktandmete ning praktika korraldamist reguleerivate õigusaktide ja juhendite kohta e-posti või e-kursuse vahendusel.

Praktika käigus täidetavad tööülesanded määrab kindlaks praktika juhendaja või alajuhendajad lähtuvalt praktikaprogrammis kindlaksmääratud juhendamis- ja õpitegevustest ning väljunditest ja hindamiskriteeriumitest. Üliõpilane on kohustatud ise hoolitsema praktika eduka läbimise eest ning ise endale lahendamiseks asju küsima, kui alajuhendaja ei ole pakkunud piisavalt asju lahendamiseks. Vajadusel teavitab üliõpilane probleemist aegsasti e-posti teel praktika juhendajat ja kuraatorit. Kui praktika plaanis määratud struktuuriüksuses ei ole võimalik praktikaprogrammis kindlaksmääratud väljundeid saavutada juhtumite ja asjade vähesuse tõttu, siis suunab praktika juhendaja üliõpilase praktika läbimiseks teise struktuuriüksusesse ja muudab praktika plaani vastavalt.

1) suhtleb iseseisvalt ja nõuetekohaselt kinnipeetavaga, juhib vestlust ning kogub kinnipeetava taasühiskonnastamise meetmete planeerimiseks vajalikku teavet;
2) oskab analüüsida ja hinnata kinnipeetava varasemat käitumist enne vangistust, sooritatud kuriteo asjaolusid ja käitumist vanglas ning teha sellest järeldusi prognoositava käitumise osas;
3) rakendab ja demonstreerib juhtumikorralduse põhimõtteid;
4) viib läbi kinnipeetava või kriminaalhooldusaluse riskihindamise;
5) oskab riskihindamise tulemusena kavandada erinevaid meetmeid ja tegevusi konkreetsete riskide maandamiseks;
6) oskab koostada kinnipeetavale individuaalset täitmiskava;
HINDAMINE: praktikat hinnatakse eristavalt. Praktika kokkuvõttev hindamine toimub praktika aruande, praktika kaitsmise ja jooksva hindamise vormis. Lõpphindest moodustab praktika aruanne 20 %, praktika kaitsmine 10 % ja jooksev hindamine 70 %.

KOHUSTUSLIKUD ALLIKAD
• Juhtumikorralduse käsiraamat. EV Sotsiaaliministeerium www.sm.ee
• Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend
• Riskihindamise käsiraamat (2006) Justiitsministeerium

2011: KS  

2010: KS