Sisekaitseakadeemia
Õppeaine 'Sisejulgeolek ja turvalisus multikultuurilises ühiskonnas'Nimi inglise keeles: Internal Security and Safety in a Multicultural Society
ÜldkirjeldusAnda üliõpilastele ülevaade tänapäeva ühiskonna arengusuundadest ja kultuuri eripäradest tulenevatest iseärasustest ning nende mõjust sisejulgeolekule ja -turvalisusele.
KÄSITLETAVAD TEEMAD: Sisejulgeoleku olemus ja turvalisus; Etnosed ja kultuur; Rahvusriigi etnilised probleemid; Etnilise identiteedi iseärasused ja tänapäev; Multikultuursus ja sisejulgeolek; Etnoste turvalisusest; Vähemusrahvuste lõimumisest Eestis; Julgeoleku ohud, ja riskid etnilises keskkonnas EesmärkAnda üliõpilastele ülevaade tänapäeva ühiskonna arengusuundadest ja
kultuuri eripäradest tulenevatest iseärasustest ning nende mõjust sisejulgeolekule ja - turvalisusele. VormikirjeldusLoeng, seminar, rühmatöö
Õpiväljundidorienteerub tänapäeva ühiskonna arengusuundades ja sotsiaalkultuurilise
konteksti mõjus sisejulgeolekule; oskab hinnata multikultuursuse ja ühiskondliku mitmekesisuse võimalusi ja tagajärgi sisejulgeolekule; tunneb inimõigusi reguleerivaid õigusakte ja oskab neid rakendada sisejulgeoleku kontekstis; tunneb etniliste, religioossete jm vähemuste elulaadi ja eluviise ning turvalisuse taotlusi; mõistab etnilistest ja religioossest probleemidest tingitud ohte ja riske sisejulgeolekule; tunneb etniliste, religioossete jm vähemuste integratsiooni põhimõtteid; oskab kujundada sallivat suhtumist hoiakute ja väärtuste mitmekesisusse. KirjandusKOHUSTUSLIKUD ALLIKAD:
1. Aimre, I. 2009- Sisejulgeoleku olemus ja mõiste. Tallinn: Sisekaitseakadeemia 2. Lewis, R. L. 2003. Kultuuride vahelised erinevused. Kuidas edukalt ületada kultuuribarjääre. Tallinn: TEA kirjastus 3. Vene küsimus ja Eesti valikud. 1998. Tallinn: TPÜ kirjastus 4. Vene noored Eestis: sotsioloogiline mosaiik.. 1997. Koost.: P. Järve. . Tallinn: Avita SOOVITUSLIKUD ALLIKAD: 1. Abel Miroglio. 1989. Mõtisklusi riikide ja etnoste piiride tähtsusest. – Akadeemia, 1989/7. 2. Ahven, A & Josing, M.. 1999. Turvalisus ja vägivald. – Jagatud õigused ja vastutus: Sooline võrdõiguslikkus Eestis. Koost. ja toimet.: M. Järve. Tallinn: Sotsiaalministeerium 3. Aun, K. 1989.. "Rahvusriigi" kriitika. I, II. – Akadeemia 1989/8, 9 4. Dudes, A. 2002. Kes on rahvas?. Tallinn: Varrak 5. Eesti edu hind. Eesti sotsiaalne julgeolek ja rahva turvalisus. 2005. Koost.: E. Raska, T. Raitviir. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 6. Hofstede, G. J. & Pedersen, P. B. & Hofstede, G. 2004. Kultuuri uurides. Ülesandeid. Näited. Sünteetilised kultuurid. Tallinn: OÜ Väike Vanker 7. Karjahärm, T. 1995. Eesti rahvusluse ideed. – Akadeemia, 10/95 8. Kazjulja, M. 2008. Sotsiaalne õiglus ja rahvus. - Sotsiaalse õigluse arusaamad Eesti ühiskonnas. Toim. ja koost.: H. Plotnik. Tartu:TÜ kirjastus 9. Keele Infoleht, 13.03.09 – Sirp 10. Kurs, O. 1998. Etnilisi vähemusi ajas ja ruumis. I. Tartu: Õpetatud Eesti Selts 11. Mitmekultuuriline ühiskond: probleeme ja lahendusi. 1996. Tallinn: Jaan Tõnissoni instituut 12. Nutt, M. 2009. Vähemusrahvused ja lõimumine – kas tegelik või näiline küsimuseasetus? – Sirp, 13.03.09 13. Raska, E. 2007. Sisejulgeolek ja turvalisus. Probleemi sotsiaalne kontekst. – Tallinn: Sisekaitseakadeemia Toimetised: Sisejulgeolek. 2007 (6) 14. Sermat, V. 1989. . Meie identsusest eestlasena. Mõtteid teest tagasi inimese ja ühiskonna juurde. – Akadeemia, 1989/4. 15. Soll, K. 2003. Teejuht purunevasse maailma. Kultuurid ja tavad: kuidas mõista paremini teis rahvaid ja õppida tundma iseennast. Tallinn 16. Sutrop, U. 1995. Kust me tuleme? Kes me oleme? Ühest raamatust – Akadeemia, 11/95 (rahvuste ja keelte geneetiline puu) 17. Ummelas, M. 2006. Multikultuursus ei tähenda vaimupimeduse sallimist. - Postimees, 07.02.06. Õpetatakse järgmistes õppekavades2013: MSI 2012: MSI 2011: MSI 2010: MSI 2009: MSI
| ||||||||||||||

