Õppeaine 'Kriminoloogia ja karistuspoliitika'

Aasta:   2012/2013    2013/2014    2014/2015    2015/2016    2016/2017    

• Sissejuhatus kriminoloogiasse. Kriminoloogia kui teaduse tekkest. Kriminoloogia termini käibeletulek. Kriminoloogia aine. Kriminoloogilise teadmise üldiseloomustus. Kriminaalne käitumine kui hälbivus. Kriminoloogia tegevusvaldkonnad.
• Kriminoloogia ajaloost. Kriminoloogia teke. Cesare Beccaria kui kriminaalpoliitika kontseptuaalsete aluste looja. Cesare Lombroso kui empiiriliste uuringute esimesi. eestvedajaid. Kaasaegne kriminoloogia.
• Hälbiv käitumine. Hälbivuse mõiste. Normide olemusest ja vastavaid liigitusi. Hälbivuse põhiomadused. Hälbivuse liigitusi. Kriminaalne käitumine. Kriminaalse käitumise mõiste. Kuriteo määratlemise aluseid. Kuriteo mõiste erinevaid koolkondi.
• Sotsiaalne kontroll. Sotsiaalse kontrolli mõiste. Sotsiaalse kontrolli olemusest. Moraalne paanika. Sotsiaalse kontrolli vormid.
• Kuritegevuse uurimine. Kuritegevuse tunnetamise keerukusest. Latentne kuritegevus. Kuritegevuse näitajad. Kriminoloogilised infoallikad. Kriminoloogia tegevusvaldkonnad. Politseistatistika eelised ja puudused. Kohtustatistika. Vanglastatistika. Ohvriuuringute andmed.
• Seksuaalkuritegevus. Seksuaalse hälbivuse olemusest. Seksuaalse hälbivuse erinevatest vormidest. Laste seksuaalne väärkohtlemine. Seksuaalkuritegevuse erinevaid vorme.
• Vägistamine. Vägistamise mõiste. Vägistamiste ja vägistajate liigitusi. Vägistamiste sotsiaalne diferentseeritus. Vägistamiste soodustegureid. Vägistamiste tagajärgi. Seksuaalkurjategijate kohtlemine vanglais.
• Liiklusrikkumised. Liiklusrikkumiste mõiste. Liiklusrikkumiste statistikat. Liiklusrikkumiste kriminoloogilisi uurimusi . Joobes juhtide retsidiivsuse põhjuseid. Liiklusrikkuja profiil.
• Uimastikuritegevus. Legaalsed ja illegaalsed uimastid. Alkoholi tarbimine Eestis ja Euroopas. Alkoholi mõju psüühikale. Alkohol ja kuritegevus. Narkootikumid. kui illegaalsed uimastid. Narkokuriteod.
• Vägivallakuriteod. Vägivalla mõistest. Vägivaldse käitumise mõiste. Vägivallakuritegevuse erinevaid vorme. Tapmise levimus maailmas ja Eestis. Tapmiste sotsiaalne diferentseeritus. Tapmiste soodustegureid.
• Valgekraede kuritegevus. Valgekraeliste kuritegevuse mõiste. Valgekraeliste kuritegevuse erinevaid vorme. Valgekraeliste ja tavakuritegevuse võrdlev analüüs. Korruptsioon.
• Organiseeritud kuritegevus. Organiseeritud kuritegevuse mõiste. Organiseeritud kuritegevuse mudelid ja vorme. Organiseeritud kuritegevuse areng Eestis.
• Varavastane kuritegevus. Varguse ajalooline ja regionaalne levimus. Varaste liigitusi. Elukutselise ja amatöörvarga võrdlev analüüs. Sutherlandi elukutseliste varaste uurimus. Röövimine.
• Alaealiste kuritegevus. Alaealiste hälbiv käitumine ja kuritegevus. Alaealiste kuritegevuse levimus. Alaealiste kuritegevuse teoreetilisi seletusi.
• Naiste kuritegevus. Naiste kuritegevuse uurimise ajalugu. Naiste kuritegevuse trendid ja osatähtsus. Naiste vangistatuse spetsiifilisi probleeme.
• Perekond kui sotsialiseerimisagent I. Perekonna funktsioonid. Sotsialiseerumise mõiste. Feraalsed lapsed. Sotsialiseerimise teoreetilisi mudeleid. .
• Perekond kui sotsialiseerimisagent II. Perevägivald. Sotsialiseerimishäired. Sotsialiseerimishäirete mõju ja kriminaalne käitumine. Perekonnaga seotud kriminaalse käitumise riskitegurid.
• Muud sotsialiseerimisagendid. Kool, meedia ja töökollektiiv
• Mudeleid kuritegevuse mõistmiseks. I. Subkultuuriteooriad. Anoomia mõiste. Durkheim ja tema panus kriminoloogiasse. Pingeteooriad. Üldpingeteooria.
• Mudeleid kuritegevuse mõistmiseks II. Õpiteooriad. Diferentseeritud assotsiatsioonide teooria. Albert Bandura ja tema eksperimendid. Kaasaegseid õpiteooriaid.
• Mudeleid kuritegevuse mõistmiseks III. Indiviidikesksed kuritegevuse käsitlused. Lombroso ja tema „sündinud kurjategija teooria”. Kriminaalne psühhopaatia
• Situatsioon, elukeskkond ja kuritegevus. Kriminogeenne olukord. Soodustav olukord. Ruumi struktuur ja kuritegevus. Täissallimatuse (0-tolerantsi) poliitika.
• Viktimoloogia. Viktimoloogia kui kriminoloogiaharu, mis tegeleb kuriteo ohvritega. Viktimoloogia teke ja areng. Viktimoloogia uurimisprobleemid.
• Viktimisatsioon. Viktimisatsiooni mõiste. Viktimisatsiooni liigitusi. Ohvriuuringud kui viktimisatsiooni uurimise üks vahendeid.
• Sissejuhatus karistuspoliitikasse. Akadeemiline ja praktiline karistuspoliitika. Karistuspoliitika ajalooline areng. Karistuspoliitika probleemid.
• Karistused: eesmärgid ja teooriad. Karistuse mõiste. Karistuste eesmärgid. Karistuste erinevaid teooriaiad. Kaasaegseid seisukohti karistuste eesmärkidest.
• Kurjategijate kohtlemise ajalugu. Cohen: kohtlemise ajaloo klassifikatsioon. Esimesele perioodile omased tunnusjooned. Teine periood. Kolmas periood. Uued tendentsid kurjategijate kohtlemises.
• Karistussotsioloogia karistuspoliitika alusena. Karistussotsioloogia aine. Karistussotsioloogiliste uuringute tulemusi. Karistussotsioloogia ja karistuspoliitika.
• Karistuspoliitika seisund maailmas ja Eestis. Vangistatuse trendid maailmas, Euroopas ja Eestis. Karistuspoliitika kriis ja selle sümptomid.
• Alaealistele suunatud karistuspoliitika. Alaealistele suunatud karistuspoliitika ajalooline areng. Kaasaegseid seiskohti alaealiste karistamiseks.
• Narkosüütegudele suunatud karistuspoliitika. Narkosüütegude olemusest. Rahvatervise karistusõiguslik kaitse. Cannabise probleem.
• Alternatiivkaristused. Alternatiivkaristuste mõiste. Alternatiivkaristuste vajalikkus. Alternatiivkaristuste erinevaid vorme.

Anda ülevaade kriminoloogia ja karistuspoliitika põhimõistetest, kuritegevuse käsitlemise teooriatest, erinevate kuritegevuse vormidest ja nende tunnustest, kurjategijate tüpoloogiatest, karistuspoliitika trendidest, teoreetilistest mudelitest, anda oskusi kuritegevuse analüüsimiseks,
Tutvustada kontseptsioone perekonnast kui sotsialiseerimisagendist, sotsialiseerimishäiretest ja selle seostest kuritegevusega, viktimisatsioonist, alternatiivkaristused.

kontakttundide maht 72 tundi,
iseseisva töö tundide arv 80

Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane…
…mõistab hälbiva käitumise olemust
…omab ülevaadet erinevatest kuri-tegevust käsitlevatest teooriatest
…orienteerub sotsiaalsetes, psühholoogilistes ja bioloogilistes tegurites, mis inimkäitumisele mõju avaldavad
…oskab leida ja analüüsida kuri-tegevuse statistikat
…mõistab perekonna tähtsust ja seost kurjategijaks kujunemisel
…omab ülevaadet viktimoloogiast ja selle põhiseisu-kohtadest
…oskab analüüsida kinnipeetava hälbivat käitumist kujundanud tegureid
…teab Eesti riigi peamisi karistus-poliitilisi lähekohti

KOHUSTUSLIKUD ALLIKAD:
Ginter, J., Kruusamäe, M., Sootak, J. 2004. Eesti karistuspoliitika: vabadusekaotuslikud karistused. Tallinn. Juura.
Ginter, J., Randma, P., Sootak, J. 2007. Narkosüüteod Eestis. Tallinn. Juura.
Laine, M. 1997. Sissejuhatus kriminoloogiasse ja hälbiva käitumise sotsioloogiasse. Vankienhoidon koulutuskeskus. Vantaa, Tallinn
Traat, U. & Markina, A. 2003. Üldkriminoloogia. Tallinn. Sisekaitseakadeemia.
Traat, U. & Markina, A.. 2005. Üldkriminoloogia II. Tallinn. Sisekaitseakadeemia.

SOOVITUSLIKUD ALLIKAD:
Miethe, T., Lu, H. 2005. Punishment. New York. Cambridge University Press.
Raska ; E. 2002. Kriminoloogia. Sissejuhatus ainesse. Tallinn.
Siegel, L. 2008. Criminology . New York.
Sootak, J. 1997. Kriminaalpoliitika. Tallinn, Juura.

2011: KS  

2010: KS