Õppeaine 'Vangistusõigus'

Aasta:   2015/2016    2016/2017    2017/2018    2018/2019    2019/2020    

Sisu:
• riigi põhikord, põhialused ja põhiseadus
• õigusriiklus (riigivõimu teostamine, võimude lahusus, õiguskindlus, hea haldus)
• valitsemiskorraldus (riigikogu, president, valitsus, kohtud, põhiseaduslikkuse järelevalve, õiguskantsler, kohalikud omavalitsused, Eesti pank, riigikaitse- ja eelarve)
• riik ja rahvusvaheline õigus
• põhiõigused, vabadused ja kohustused
• inimõigused ja õiguste riive
• kehtiva õiguse allikad ja hierarhia
• haldusmenetluse üldpõhimõtted
• vangla organisatsioon
• vangistust reguleerivad õigusaktid ja põhimõisted (kinnipeetav, vahistatu, arestialune jt)
• vangistuse täideviimise eesmärgid
• kinnipeetava vastuvõtmine
• kinnipeetava vanglaväline suhtlemine
• haridus ja töö vanglas
• olmetingimused ja tervishoid vanglas
• sotsiaalhoolekanne vanglas
• kinnipeetava distsiplinaarne mõjutamine
• julgeoleku tagamine vanglas
• kinnipeetava vabastamine
• noore kinnipeetava vangistuse täideviimine
• eelvangistuse täideviimine

Tutvustada riigi- ja õiguskorra aluseid ning kujundada valmisolekut rakendada vangistusalaseid ja vangistuse täideviimist reguleerivaid õigusakte teenistusülesannete täitmisel.

3 õn, 120 töötundi, sh
Kontakttunnid - 108 päevaõppele ja 36 kaugõppele;
iseseisva töö tunnid - 12 päevaõppele ja 84 kaugõppele;

1. Õpilane tunneb vangistusseadust ja muid vangistuse täideviimist reguleerivaid õigusakte I ja II klassi valvuri teenistusülesannete ulatuses;

2. oskab anda õigusaktidele tugine-va hinnangu I ja II klassi valvuri tööülesannete juures ette tulevale probleemsituatsioonile;

3. omab üldisi teadmisi riigi põhi-korrast (põhiseadus ja põhisea-duslikud seadused) ning oskab neid seostada I ja II klassi valvuri teenistusülesannetega;

4. omab üldisi teadmisi inimõigus-test ja oskab neid seostada I ja II klassi valvuri teenistusülesanne-tega.



ÕPETAMIS- JA ÕPITEGEVUS
Õppejõud viib läbi loeng - seminarid, mille käigus:

- tutvustatakse vangistust reguleerivate õigusaktide sisu ja vangistusõiguse peamisi teoreetilisi seisukohti valvuri tööülesannete ulatuses;

- lahendatakse kirjalike vangistusõiguse alaseid kaasuseid;

- tutvustatakse riigi põhikorda ning selle seoseid valvuri teenistusülesannetega;

- antakse teadmised ja ülevaade peamisest vangistusega puutumuses olevatest inimõigustega seonduvatest probleemidest ja vaatenurkadest.



HINDAMISMEETODID JA –KRITEERIUMID

1. Kirjalikus eksamitöös selgitab õpilane erinevate vangistusõiguse mõistete ning põhimõtete sisu püstitatud küsimuste ulatuses. Selgitus on konarlik ja/või napisõnaline, kuid on aru saada, et õpilane mõistab küsitut ja teab vastust sellele.

2. Kaasuse lahendamisel õpilane:
 leiab juhtumi kirjeldusest antud juhtumit reguleerivad õiguslikud alused;
 nimetab nimetatud õiguslikele alustele tuginedes õiguspärase lahenduse.

3. Kirjalikus eksamitöös arutleb õpilane riigi põhikorraga seonduvate küsimuste üle. Arutlus on konarlik ja/või napisõnaline, kuid on aru saada, et õpilane mõistab küsitut ja teab vastust sellele. Mõistekasutus on puudulik.

4. Kirjalikus eksamitöös näitab õpilane oma teadmisi inimõiguste valdkonnast erinevatele küsimustele vastates, kuid tehes seda oluliste puudujääkidega sisu ja mõistekasutuses.

* Täpsemad hindamiskriteeriumid sätestatakse kalenderplaanis.


Eksamile pääsemiseks peab olema positiivselt sooritatud riigi põhikorda ja inimõigusi puudutav kontrolltöö. Kontrolltöö sooritab õpilane suletud materjalidega. Arvestatud saab tulemus, kus sisult õigeid vastuseid on vähemalt 75% ulatuses.

Avatud materjalidega kirjalik eksamitöö koosneb kaasusest ja selle pinnalt koostatud küsimustele vastamisest. Eksam toimub ühel õppepäeval ning hõlmab kogu ainet. Eksamitöö hinne moodustab 100% aine hindest. Õpilane peab eksamitöös demonstreerima, et suudab leida juhtumi kirjeldusest antud juhtumit reguleeri-vad õiguslikud alused ning on võimeline koostama õiguslikele alustele tuginedes kaasuse õiguspärase lahenduse. Küsimustele vastates peab õpilane selgitama arusaadavalt erinevate vangistusõigusealaste mõistete ning põhimõtete sisu ning olema valmis vangistusõiguse ainega seonduval temaatikal arutlema.

KOHUSTUSLIKUD ALLIKAD:

Kirjandus:
• Annus, T. 2006. Riigiõigus. Juura.
• Madise, L. Pikamäe, P. Sootak, J. 2014. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura.
• Olesk, M. 2010. Inim- ja põhiõigused vanglas. Justiitsministeerium.
• Truuväli, E-J jt.2008. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura. Kättesaadav: http://www.pohiseadus.ee/.

Õigusaktid:
• Avaliku teenistuse seadus. Vastu võetud 13.06.2012, RT I, 06.07.2012, 1; viimane redaktsioon jõustunud 01.04.2013.
• Eesti Vabariigi põhiseadus. Vastu võetud 28.06.1992, RT 1992, 26, 349, 1; viimane redaktsioon jõustunud 22.07.2011.
• Euroopa Nõukogu ministrite komitee 11.01.2006 soovitus nr Rec(2006)2 „Euroopa vanglareeglistik“.
• Haldusmenetluse seadus. Vastu võetud 06.06.2001, RT I 2001, 58, 354; viimane redaktsioon jõustunud 01.01.2012.
• Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. 01.06.2010, RT II 2010, 14, 54; viimane redaktsioon jõustunud 01.06.2010.
• Järelevalve korraldus vanglas. Vastu võetud justiitsministri 05.09.2011 määrusega nr 44, RT I, 07.09.2011, 6; viimane redaktsioon jõustunud 01.01.2014.
• Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord. Vastu võetud justiitsministri 07.02.2007 määrusega nr 9, RTL 2007, 15, 240; viimane redaktsioon jõustunud 01.06.2011.
• Kinnipeetava vanglast vabastamise kord. Vastu võetud justiitsministri 25.01.2001 määrusega nr 11, RTL 2001, 20, 273; viimane redaktsioon jõustunud 01.01.2014.
• Täitmisplaan. Vastu võetud justiitsministri 25.03.2008 määrusega nr 9, RTL 2008, 29, 424; viimane redaktsioon jõustunud 21.03.2014.
• Vangistusseadus. Vastu võetud 14.06.2000, RT I 2000, 58, 376; viimane redaktsioon jõustunud 26.04.2014.
• Vangla sisekorraeeskiri. Vastu võetud justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72, RT I 2000, 134, 2139; viimane redaktsioon jõustunud 01.04.2014.


SOOVITUSLIKUD ALLIKAD:
• Mikiver, M. ja Roosve, T. 2001. Haldusõigus. Loengukonspekt. Sisekaitseakadeemia.
• Parrest, N. ja Aedmaa, A. 2003. “Ülevaatlik õppematerjal haldusõigusest”. Avaliku teenistuse arendus- ja koolituskeskus, EV Riigikantselei.
• Pikamäe, P. ja Sootak, J. 2001. Kriminaaltäitevõigus. Ilo.

2014: VS VK  

2013: VS VK