Õppeaine 'Avalik õigus'

Aasta:   2015/2016    2016/2017    2017/2018    2018/2019    2019/2020    

Õppeaine raames antaks üliõpilasele ülevaade riigi- ja haldusõigusest. Riigiõiguse raames käsitletakse üldiselt riigikorraldust, valitsemiskorraldust ja põhiõigusi ning vaadeldakse lähemalt põhiseaduslike institutsioonide ja põhiõiguste seost õpitava erialaga. Haldusõiguse raames antakse ülevaade halduskorraldusest (otsene ja kaudne riigihaldus, avalik-õiguslikud juriidilised isikud, valitusasutused ja hallatavad riigiasutused ja riigi osalemisest eraõiguslikes juriidilistes isikutes), halduskoostööst (volitamine, haldusleping, ametiabi), haldusmenetlusest, haldussunni kohaldamise põhimõtetest ning eriala spetsiifilistest sunnimeetmetest üldise haldussunni kontekstis, riigivastutusest ja õiguskaitsest. Aine raames antakse ka ülevaade avalikust teenistusest, niivõrd kui see seondub halduskorralduse ja menetlusega (teenistusalased korraldused ja halduseeskirjad, teenistusalasest korraldusest keeldumine ja keelatud korraldus, teenistus- ja personalialased haldusaktid, teenistusalased piirangud ja vastutus) ning korrakaitseõiguse põhimõistetest. Karistusõiguse mooduli raames saab üliõpilane ülevaate karistusõiguse süsteemist, materiaalsest karistusõigusest oma eriala valdkonnas ning ülevaate väärteo- ja kriminaalmenetlusest.

Õppeaine "Avalik õigus" on üldaine. Üliõpilasele antakse üldine ülevaade õigusvaldkondadest nende õigusvaldkondade spetsiifikast lähtuvalt ning õppeaine õpetamine ja teemad seostatakse üliõpilase erialale vastavate või sellega seonduvate juhtumite, probleemide ja näidetega. Sõltuvalt erialast jätkab üliõpilane aines "Avalik õigus" omandatud teadmiste edasi õppimist karistusõiguse, vangistusõiguse, maksu- ja menetlusõiguse või tulekahju sündmuse menetlemise ainete raames.

Aine läbinud üliõpilane on võimeline orienteeruma riigi- ja haldusõiguses, rakendades nende valdkondade norme oma erialale vastavate ülesannete lahendamisel, ning jätkama õpinguid eriala õigusainetes, magistriõppe ja täiendkoolituste raames.

1. riigiõigus (2,0 ETCS, 26 at), sh:
• Avaliku sektori töötajana mõistab riigikorraldust ja riigiõiguse põhimõtteid (vabariigi, õigusriigi, demokraatia, sotsiaalriigi, unitaarriigi jt põhimõtteid), saades aru nende rakendumisest olulisemates õigusvaldkondades ja osates kasutada neid põhimõtteid elulise situatsiooni lahendamisel.
• Avaliku sektori töötajana mõistab valitsemiskorraldust (rahvas, Riigikogu, Vabariigi President, Vabariigi Valitsus, kohtukorraldus, seadusandlus, eelarve, kohalik omavalitsus, välissuhtlus, riigikaitse jt), tundes erinevate riigi ja KOV organite rolle ning mõistab erakorralist riigikorraldust (eriolukord jne), samuti vanglate asukohta, ülesandeid ja paiknemist riigivõimu struktuuris
• Avaliku sektori töötajana tunneb erialase tegevuse käigus riivatavaid peamisi põhiõigusi ja –vabadusi ning oskab määratleda nende isikulist ja esemelist kaitseala, oskab hinnata põhiõiguste riive põhiseaduspärasust ning tunneb sellealast kohtupraktikat ja normikontrolli aluseid, kasutades nendega seotud argumente haldusakti põhjenduses ja analüüsides aktide või toimingute põhiseaduspärasust.

2. haldusõigus (2,0 ETCS, 26 at), sh:
• Avaliku sektori töötajana teab halduskandjate (riik, kohalik omavalitsus ja teised avalik-õiguslikud juriidilised isikud) ja haldusorganite mõistet ja liigitust, tunneb Vabariigi Valitsuse halduskorraldust, asutuste liike, ülesandeid ja juhtimist ning riigi- või kohaliku omavalitusse osalusega eraõiguslike isikute ülesannete, juhtimise ja kontrollimise erisusi. Tunneb oma eriala valdkonna halduskorraldust.
• Avaliku sektori töötajana teab halduskoostöö põhivorme (ülesannete täitmiseks volitamine, ametiabi) ja vormivaba koostöö vorme (kooskõlastamine, kinnitamine, eelhaldusakt); oskab esitada ja menetleda saadud ametiabi taotlust teab, millal peab saama eelhaldusakti, millal kooskõlastama otsustuse või küsima teise haldusorgani arvamust ning millised haldusaktid kuuluvad kinnitamisele.
• Avalikus teenistuses/sfääris töötades tunneb ametniku eetika põhimõtteid, ATS ja eriseaduste reguleerimisala sh teenistuse põhimõisteid ja liike ning omab ülevaadet teenistuskohustuste täitmisest (seaduse täitmise kohustus, ühekordne teenistusalane korraldus, teenistusvälised ülesanded ja asendamine, ebaseadusliku korralduse täitmisest keeldumine jne), teenistusalastest piirangutest, töö- ja valveajast, asendamise korraldusest, teenistussuhte algusest, peatumisest ja lõpust ning palga ja lisatasude regulatsioonist.
• Korrakaitseorgani ametnikuna tunneb korrakaitseõiguse põhimõisteid (oht ja risk, vahetu oht, kõrgendatud oht, varjatud oht, kahtlus, põhjustaja, kannatanu ja kõrvalised isikud), tunneb korrakaitse üld- ja erimeetmete süsteemi ja teab, milline korrakaitseorgan milliseid meetmeid võib kasutada.

3. karistusõigus (2,0 ETCS, 26 at):
• haldusorgani ametnikuna teab oma valdkonna olulisemaid süütegude koosseise ning karistamise aluseid (subjektid, teokoosseis, süü, õigusvastasust välistavad asjaolud, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud jne) ning oskab hinnata, kas tema menetletavas asjas võiks olla vajalik kriminaal- või väärteomenetluse alustamine;
• haldusorgani ametnikuna teab väärteomenetluse põhimõtteid ja korraldust võrdlevalt haldusmenetlusega oma eriala valdkonnas. teab, millal haldusmenetlusega paralleelselt on vajaliku alustada väärteomenetlust või väärteomenetlusega paralleelselt haldusmenetlust ning kuidas neid kahte menetlust omavahel seostada;
• haldusorgani ametnikuna teab kriminaalmenetluse põhimõtteid ja korraldust võrdlevalt haldusmenetlusega oma eriala valdkonnas. teab, millal haldusmenetlusega paralleelselt on vaja alustada kriminaalmenetlust või kriminaalmenetlusega paralleelselt haldusmenetlust ning kuidas neid kahte menetlust omavahel seostada.
4. haldusmenetlus ja –sund (2,0 AP), sh:
• Haldusmenetluse läbiviijana omab ülevaadet haldusõiguse põhimõtetest ja korraldusest, peamistest õigusaktidest (HMS, AtSS, RVastS, HKS koostoimes eriala õigusaktidega) ja nendes reguleeritud olulisematest instituutidest (haldusakt, toiming, määrus, haldusleping, ärakuulamine, haldusakti põhjendamine jt) erialale vastavad kontekstis. Oskab eristada avaldust, märgukirja, selgitustaotlust, teabenõuet või kaebust kriminaal- või süüteomenetluse algatamiseks ja on teadlik nende menetlemise erisustest.
• Haldussunni kohaldajana teab haldussunni kohaldamise, eelkõige sunniraha ja asendustäitmise, eeldusi ja menetluskorda ning oskab koostada õiguspärast hoiatust, täitekorraldust, asendustäitmise protokolli, kulude kindlaksmääramise otsustust ja täiteavaldust; teab asendustäitmise erijuhtude regulatsiooni ja oma eriala valdkonna spetsiifilisi haldussunni vahendeid.
• Avaliku sektori töötajana teab esmaseid õiguskaitsevahendeid või kahju hüvitamise otsustajana teab riigivastutuse eeldusi, võimalikke nõudeid ja nende rahuldamise eeldusi ning menetluskorda ja tähtaegu ning oskab menetluskorda järgides koostada õiguspärase otsustuse (lahendi) ning selgitada õiguskaitse võimalusi haldusvälisele isikule;
• Õiguskaitse kohaldajana oskab viia läbi vaidemenetlust ning lahendada kohtuvälise menetlejana ametniku tegevuse peale esitatud kaebust. Teab kohtumenetluse aluseid ja ametniku rolli halduskohtumenetluses ja väärteoasja kohtumenetluses.
• Oskab lahendada juhtumeid riigi-, karistus- ja haldusõiguse valdkonda seostades ja terviklikult. Teab menetlusdokumentide ja lahendite koostamise peamisi vormi- ja sisunõudeid ja oskab koostada lihtsamaid dokumente.

KOHUSTUSLIKUD ALLIKAD:
1. Aedmaa,A. jt (2004) Haldusmenetluse käsiraamat. – Tartu Ülikooli Kirjastus;
2. Annus,T. (2001/2006) Riigiõigus. – Tallinn: Juura
3. Eerik Kergandberg, Meris Sillaots (2006) Kriminaalmenetlus. – Tallinn: Juura;
4. Jaan Sootak, Priit Pikamäe (2009) Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. – Tallinn: Juura.
5. Pajula, E., Ploom, T. 2004. Väärteomenetlus II. Sisekaitseakadeemia kirjastus
6. Krüger, U. 2005. Kriminaalmenetlus: Tõendamine kohtueelses menetluses. Üldkäsitlus. Tallinn. Sisekaitseakadeemia
Kergandberg, E. 2008. Kohtumenetlus. Tallinn: Juura
7. Merusk.K ja Koolmeister,I. (1995) Haldusõigus. – Tallinn: Õigusteabe AS Juura;
8. Mikiver,M. ja Roosve,T. (2001) Haldusõigus. Loengukonspekt– Tallinn: SKA.
9. Tristan Ploom, Indrek Koolmeister, Sten Lind, Evelin Pajula, Andreas Kangur ja Indrek Sirk (2007) Väärteomenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. – Tallinn: Juura;

SOOVITUSLIKUD ALLIKAD:
1. Justiitsministeerium (2008) Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. – Tallinn:Juura;
2. Maruste, R. (2004) Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja –vabaduste kaitse. – Tallinn: Juura;
3. Merusk;K (1997) Administratsiooni diskretsioon ja selle kohtulik kontroll. – Tallinn: Juura;
4. a artiklid: Ivo Pilving (1999), "Riigivastutusõiguse dogmaatika ja Eesti kehtiv riigivastutusõigus" - Juridica 1999/8, Kalle Merusk (2001), "Menetlusosaliste

2011: KS  

2010: KS