Õppeaine 'Sisejulgeolek ja turvalisus multikultuurilises ühiskonnas'

Aasta:   2009/2010    2010/2011    2011/2012    2012/2013    2013/2014    

Anda üliõpilastele ülevaade tänapäeva ühiskonna arengusuundadest ja kultuuri eripäradest tulenevatest iseärasustest ning nende mõjust sisejulgeolekule ja -turvalisusele.
KÄSITLETAVAD TEEMAD:
Sisejulgeoleku olemus ja turvalisus; Etnosed ja kultuur; Rahvusriigi etnilised probleemid; Etnilise identiteedi iseärasused ja tänapäev; Multikultuursus ja sisejulgeolek; Etnoste turvalisusest; Vähemusrahvuste lõimumisest Eestis; Julgeoleku ohud, ja riskid etnilises keskkonnas

Anda üliõpilastele ülevaade tänapäeva ühiskonna arengusuundadest ja
kultuuri eripäradest tulenevatest iseärasustest ning nende mõjust sisejulgeolekule ja -
turvalisusele.

Loeng, seminar, rühmatöö

orienteerub tänapäeva ühiskonna arengusuundades ja sotsiaalkultuurilise
konteksti mõjus sisejulgeolekule;

oskab hinnata multikultuursuse ja ühiskondliku mitmekesisuse võimalusi ja
tagajärgi sisejulgeolekule;

tunneb inimõigusi reguleerivaid õigusakte ja oskab neid rakendada sisejulgeoleku
kontekstis;

tunneb etniliste, religioossete jm vähemuste elulaadi ja eluviise ning turvalisuse
taotlusi;

mõistab etnilistest ja religioossest probleemidest tingitud ohte ja riske
sisejulgeolekule;

tunneb etniliste, religioossete jm vähemuste integratsiooni põhimõtteid;

oskab kujundada sallivat suhtumist hoiakute ja väärtuste mitmekesisusse.

KOHUSTUSLIKUD ALLIKAD:
1. Aimre, I. 2009- Sisejulgeoleku olemus ja mõiste. Tallinn: Sisekaitseakadeemia
2. Lewis, R. L. 2003. Kultuuride vahelised erinevused. Kuidas edukalt ületada kultuuribarjääre. Tallinn: TEA kirjastus
3. Vene küsimus ja Eesti valikud. 1998. Tallinn: TPÜ kirjastus
4. Vene noored Eestis: sotsioloogiline mosaiik.. 1997. Koost.: P. Järve. . Tallinn: Avita
SOOVITUSLIKUD ALLIKAD:

1. Abel Miroglio. 1989. Mõtisklusi riikide ja etnoste piiride tähtsusest. – Akadeemia, 1989/7.
2. Ahven, A & Josing, M.. 1999. Turvalisus ja vägivald. – Jagatud õigused ja vastutus: Sooline võrdõiguslikkus Eestis. Koost. ja toimet.: M. Järve. Tallinn: Sotsiaalministeerium
3. Aun, K. 1989.. "Rahvusriigi" kriitika. I, II. – Akadeemia 1989/8, 9
4. Dudes, A. 2002. Kes on rahvas?. Tallinn: Varrak
5. Eesti edu hind. Eesti sotsiaalne julgeolek ja rahva turvalisus. 2005. Koost.: E. Raska, T. Raitviir. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus
6. Hofstede, G. J. & Pedersen, P. B. & Hofstede, G. 2004. Kultuuri uurides. Ülesandeid. Näited. Sünteetilised kultuurid. Tallinn: OÜ Väike Vanker
7. Karjahärm, T. 1995. Eesti rahvusluse ideed. – Akadeemia, 10/95
8. Kazjulja, M. 2008. Sotsiaalne õiglus ja rahvus. - Sotsiaalse õigluse arusaamad Eesti ühiskonnas. Toim. ja koost.: H. Plotnik. Tartu:TÜ kirjastus
9. Keele Infoleht, 13.03.09 – Sirp
10. Kurs, O. 1998. Etnilisi vähemusi ajas ja ruumis. I. Tartu: Õpetatud Eesti Selts
11. Mitmekultuuriline ühiskond: probleeme ja lahendusi. 1996. Tallinn: Jaan Tõnissoni instituut
12. Nutt, M. 2009. Vähemusrahvused ja lõimumine – kas tegelik või näiline küsimuseasetus? – Sirp, 13.03.09
13. Raska, E. 2007. Sisejulgeolek ja turvalisus. Probleemi sotsiaalne kontekst. – Tallinn: Sisekaitseakadeemia Toimetised: Sisejulgeolek. 2007 (6)
14. Sermat, V. 1989. . Meie identsusest eestlasena. Mõtteid teest tagasi inimese ja ühiskonna juurde. – Akadeemia, 1989/4.
15. Soll, K. 2003. Teejuht purunevasse maailma. Kultuurid ja tavad: kuidas mõista paremini teis rahvaid ja õppida tundma iseennast. Tallinn
16. Sutrop, U. 1995. Kust me tuleme? Kes me oleme? Ühest raamatust – Akadeemia, 11/95 (rahvuste ja keelte geneetiline puu)
17. Ummelas, M. 2006. Multikultuursus ei tähenda vaimupimeduse sallimist. - Postimees, 07.02.06.

2013: MSI  

2012: MSI  

2011: MSI  

2010: MSI  

2009: MSI