Õppeaine 'Avalik õigus'

Aasta:   2011/2012    2012/2013    2013/2014    2014/2015    2015/2016    

Õppeaine raames antakse üliõpilasele ülevaade riigi-, haldus- ja karistusõigusest ning süüteomenetlusest.
Riigiõiguse raames käsitletakse üldiselt riigikorraldust, valitsemiskorraldust ja põhiõigusi. Vaadeldakse lähemalt põhiseaduslike institutsioonide ja põhiõiguste (sh põhiõiguste põhiseaduspärase riive) seost õpitava erialaga.
Haldusõiguse raames antakse ülevaade halduskorraldusest (otsene ja kaudne riigihaldus, avalik-õiguslikud juriidilised isikud, valitusasutused ja hallatavad riigiasutused, riigi osalemine eraõiguslikes juriidilistes isikutes), halduskoostööst (volitamine, haldusleping, ametiabi), haldusmenetlusest, haldussunni kohaldamise põhimõtetest ning eriala spetsiifilistest sunnimeetmetest üldise haldussunni kontekstis, riigivastutusest ja õiguskaitsest. Aine raames antakse ka ülevaade avalikust teenistusest, niivõrd kui see seondub halduskorralduse ja menetlusega (teenistusalased korraldused ja halduseeskirjad, teenistusalasest korraldusest keeldumine ja keelatud korraldus, teenistus- ja personalialased haldusaktid, teenistusalased piirangud ja vastutus) ning korrakaitseõiguse põhimõistetest.
Karistusõiguse ja süütemenetluse raames saab üliõpilane ülevaate karistusõiguse süsteemist, materiaalsest karistusõigusest oma eriala valdkonnas ning ülevaate väärteo- ja kriminaalmenetlusest.

Õppeaine "Avalik õigus" on üldaine. Üliõpilasele antakse üldine ülevaade õigusvaldkondadest nende õigusvaldkondade spetsiifikast lähtuvalt ning õppeaine õpetamine ja teemad seostatakse üliõpilase erialale vastavate või sellega seonduvate juhtumite, probleemide ja näidetega. Sõltuvalt erialast jätkab üliõpilane aines "Avalik õigus" omandatud teadmiste edasi õppimist karistusõiguse, vangistusõiguse, maksu- ja menetlusõiguse või tulekahju sündmuse menetlemise ainete raames.

Korrektsiooni eriala õppekava järgi õppivale üliõpilasele antakse aine sisu edasi nii, et ta omandatud teadmiste põhjal:
• on võimeline koostama vastust selgitustaotlusele või märgukirjale, milles selgitama põhiõiguse riivet (eelkõige inimväärikus, perekonnaelu, töötamise vabadus jms) ja riigiõiguse põhimõtteid, selgitama erinevate riigiasutuste pädevust, vangistusega seotud olulisemaid süüteokoosseise ning haldusmenetlust ja sundi;
• on võimeline koostama kaasuse andmete põhjal distsiplinaarkäskkirja või vaideotsuse põhjendust ning hindama läbiviidud distsiplinaar- või muu haldusmenetluse nõuetekohasust; oskab lõpetada distsiplinaarmenetlust otstarbekuse kaalutlusel ja topeltkaristamise vältimiseks;
• oskab määrata kindlaks pädevat haldusorganit ja vangla siseselt pädevat ametnikku, vormistada ametiabi taotlust või esitada ametialast teabenõuet ning selgitada välja, millise halduskandja või asutuse poole millise informatsiooni saamiseks pöörduda;
• oskab määratleda olulisemaid vangistuseaga seotud ja vanglas toimepandavaid süüteokoosseise ning kaasuse põhjal otsustada, kas isiku käitumises esinevad vastava süüteo tunnused; teab mida süüteo tunnuste avastamisel peaks edasi tegema inspektor-kontaktisik (kellele teatama, kuidas tõendeid tagama vms);
• on võimeline koostama kinnipeetavale soodustuse andmise, kokkusaamisele lubamise, väljasõidule või väljaviimisele lubamise või muu vangistusalase haldusakti põhjenduse ning menetluse käigus koostatavad menetlustoimingute dokumendid.

Õppeaine „Avalik õigus“ osaaineid võib õpetada mitu erinevat õppejõudu. Sellisel juhul on aine vastutavaks (eksamit vastuvõtvaks) õppejõuks reeglina see, kes õpetab aine raames haldusõigust. Vastutav õppejõud määrab kalenderplaanis osaainete ja eksamiks ettevalmistatavate, ainet kokkuvõtvate seminaride mahud.

Kujundada baasteadmised riigi- ja haldusõiguse aluspõhimõtetest ja nende rakendamisest, mis võimaldaksid jätkata õpinguid eriala õigusainetes ja täienduskoolituste raames.

ÕPPEAINE MAHT (ECTS) 11 ECTS, kokku 286 töö tundi, s.h.
statsionaarne õpe
auditoorse töö tunnid 100
iseseisva töö tunnid 54
praktilise töö tunnid 32
kaugõpe
auditoorse töö tunnid 40
iseseisva töö tunnid 198
praktilise töö tunnid 48

Aine/õppeülesande läbimisel üliõpilane…
1. Riigiõigus (2 – 2,5 EAP)
1.1. selgitab näidete varal riigiõiguse aluspõhimõtteid, riigi valitsemiskorraldust ja põhiseaduslike organite pädevust
1.2. selgitab lihtsama õigusliku juhtumi lahendamisel oma erialaga seotud põhiõiguste kaitseala ja tüüpilisi piiranguid ning nimetatud piirangute põhiseaduspärasust

2. Haldusõigus (4 - 5 EAP)
2.1. selgitab näidete varal avaliku halduse kandjate liike ja tekkimise aluseid, haldusorganite pädevust, järelevalve ja koostöö korraldust
2.2. selgitab avaliku teenistuse üldist ja oma erialale vastavat korraldust ning avaliku teenistuja teenistuskohustusi ja teenistusalaseid piiranguid ning tunneb need ära lihtsamas õiguslikus juhtumis


2.3. viib läbi lihtsama haldusmenetluse
2.4 koostab lihtsama õiguspärase haldusakti ning põhjendab kirjalikult suuliselt antud haldusakti või toimingut

2.5. selgitab näidete varal üldiseid haldussunni vahendeid ja nende rakendamise menetluskorda

2.6. viib läbi lihtsama vaidemenetluse

4. Karistusõigus ja süüteomenetlus (2 -3 EAP)
4.1. lahendab lihtsama materiaalõigusliku juhtumi, tõlgendades karistusõiguse üld-ja eriosa süsteemide seost ja selgitades süüteokoosseisu tunnuseid
4.2. kirjeldab tõenditeooriat ning tõendite kogumise ja hindamise põhimõtteid
4.3. selgitab süüteomenetluse õiguslikku korda, taktikalisi soovitusi ja nõuandeid ning oskab
selle tulemusena lahendada lihtsamat menetlusõiguslikku juhtumit
5. ettevalmistus eksamiks ja aine kokkuvõttev kordamine (0,5 - 3 EAP)
(Selles moodulis korratakse ja kinnistatakse varasema õppetöö käigus omandatud teadmisi ja oskusi ning valmistutakse eksamiks – uusi õpiväljundeid selles moodulis ei ole.)

KOHUSTUSLIKUD ALLIKAD:
1. Annus, T. 2001/2006. Riigiõigus. Tallinn Kirjastus Juura
2. Eerik, M, Ploom, T. 2002. Väärteomenetlus. Tallinn Sisekaitseakadeemia
3. Kergandberg, E., Sillaots, M. 2006. Kriminaalmenetlus.Tallinn Kirjastus Juura.
4. Kergandberg, E. 1990. Algteadmisi kriminaalprotsessist. Tallinn Kirjastus Juura
5. Lindmäe, H. 1998. Menetlusmetoodika. Tallinn Kirjastus Juura
6. Lindmäe, H. 1995. Menetlustaktika I. Tallinn Kirjastus Juura
7. Lindmäe, H. 1997. Menetlustaktika II. Tallinn Kirjastus Juura
8. Mikiver, M. ja Roosve, T. 2001. Haldusõigus. Loengukonspekt. Tallinn SKA. (kättesaadav: http://riksweb.sisekaitse.ee/index.asp?action=102&tid=8312 )
9. Parrest, N, Aedma, A. 2003. Ülevaatlik õppematerjal haldusõigusest. Tallinn ATAK, Riigikantselei. (kättesaadav: http://www.riigikantselei.ee/failid/ulevaatlik_oppematerjal_haldusoigusest_atak2003_.pdf )
10. Sootak, J., Pikamäe, P. 2009. Karistusseadustiku Kommenteeritud väljaanne.Tallinn Kirjastus Juura

SOOVITUSLIKUD ALLIKAD:
1. Aedmaa, A. 2001. Haldusakti põhjendamise kohustus. Juridica nr 8
2. Aedmaa,A. et al. 2004. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus
3. Anton, Ü. 1998. Haldussund kui haldustäide" Juridica nr 8
4. Juridica (2000) nr 9 kogumahus.
5. Justiitsministeerium. 2008. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn Kirjastus Juura
6. Jürgen, I. 2004. Menetlusõiguse rikkumine, kui kohtuotsuse kassatsioonikorras tühistamise alus kriminaalmenetluses. Juridica nr 3 K
7. Kergandberg, E., Järvet, T., Ploom, T., Jaggo, O. 2005. Kriminaalmenetlus (teine täiendatud trükk). Tallinn Sisekaitseakadeemia
8. Kroonberg, R. 2005. Kaasused.Sisekaitseakadeemia. Tallinn Sisekaitseakadeemia
9. Maruste, R. 2004. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja –vabaduste kaitse. Tallinn Kirjastus Juura
10. Merusk, K. 2001. Menetlusosaliste õigused haldusmenetluse seaduses. Juridica nr 8
11. Merusk, K., Koolmeister, I. 1995. Haldusõigus. Tallinn Kirjastus Juura
12. Merusk, K. 1997. Administratsiooni diskretsioon ja selle kohtulik kontroll. Tallinn Kirjastus Juura;
13. Pilving, I. 1998. Haldusakti tühistamine halduse poolt. Juridica nr 8
14. Pilving, I. 1999. Riigivastutusõiguse dogmaatika ja Eesti kehtiv riigivastutusõigus. Juridica nr 8
15. Põllumäe, S., Roosve, T., Vanaisak, Ü. ja Liivik, E. 2010. e-kursus Avalik õigus. (kättesaadav: https://webct.e-uni.ee/webct/logon/105766655001)
16. Räägo, R. 1937. Kriminaalprotsessi õpperaamat. Tartu..
17. Siibak, K. 1999. Diskretsiooniotsustused pangajärelevalves. Juridica nr 8k
18. Uibopuu; H.-J. 2000. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse. Salzburg ja Tallinn

2013: FS FK  

2012: FS FK  

2011: FS110 FK110  RS RK  

2010: FS FK  RS RK