Sisekaitseakadeemia
Õppeaine 'Sissejuhatus õigusesse'Nimi inglise keeles: Introduction to Law
ÜldkirjeldusÕppeaine "Sissejuhatus õigusesse" raames antakse üliõpilasele ülevaade kehtivast õiguskorrast, õigusvaldkondades, õiguse rakendamisest ja rakenduslahendi kirjapanekust. Üliõpilane saab teada, mida tähendab õigus, millised on õigusteaduse valdkonnad ja mille poolest õigus erineb teistest sotsiaalse reguleerimise valdkondadest. Üliõpilane õpib sätte tekstist õigusnormis välja lugema või mitmete sätete koostoimes normi tuletama, õigusnormi tõlgendama, vastuolu lahendama ja lünka ületama. Üliõpilane saab ülevaate erinevatest õigusvaldkondadest ja omandab õigusvaldkondade põhimõisted. Üliõpilane õpib lahendama mistahes õiguslikku juhtumit, sh leidma õigusaktidest ja kohtu-lahenditest asjakohast õigusnormi või tõlgendust, hindama tõendeid ja viima asjaolusid kokku õigusnormis sätestatuga, tehes selle põhjal õi-guspärase, kaalutletud ja mõõduka lahendi.
Õppeaine "Sissejuhatus õigusesse" on üldaine. Täpsemad erialale vastavad teadmised ja oskused õigusest omandab üliõpilane järgnevate üld- ja erialaste õigusainete raames, kuid see aine moodustab kõigi järgnevate õigusainete omandamise baasi. Õppeaine edukal läbimisel on üli-õpilane võimeline jätkama õpinguid muudes õigusainetes. Eesmärkaine läbinud üliõpilane on võimeline orienteeruma kehtivas õiguskorras ja
rakendama õiguslikku juhtumit ning omandama järgnevaid õigusaineid. VormikirjeldusÕPPEAINE MAHT 208 töö tundi
auditoorne 80 iseseisev 112 praktiline 16 ÕpiväljundidAine läbimisel üliõpilane:
omab ülevaadet õiguse ülesehitusest (õiguse allikad, õigusnormide loojad ja adressaadid, teised sotsiaalse reguleerimise valdkonnad), tunneb õiguse põhiprintsiipe ja põhimõisteid (isik, asi, subjekt, objekt, objektiivne õigus, õigussuhe, subjektiivne õigus, tegu ja sündmus, ruum, aeg jt) ning teab mõningaid olulisemaid õiguse tõlgendamise, rakendamise ja arendamise teoreetilisi probleeme ja meetodeid; 1 0 • omab ülevaadet kehtivast siseriiklikust ja rahvusvahelisest õiguskorrast, oskab eristada õigusvaldkondi (reguleerimisala, eesmärk, printsiibid, olulised õigusaktid ja olulisemad kohtulahendid) ning oskab leida kehtivast õigusest lahendatavale probleemile vastava õigusakti ja –normi; • teab, millised on rahvusvahelise õiguse allikad ja subjektid, mille poolest rahvusvaheline õigus erineb siseriiklikust õigusest. Omab ülevaadet EL institutsioonidest ja õigusest ning teistest eriala seisukohast olulisematest ÜRO, EN jt rahvusvahelise õiguse aktidest jt rahvusvahelistest organisatsioonidest; • teab õigusnormi ja sätte mõisteid, tunneb normiõpetust (tunneb õigusnormide liigitusaluseid, oskab õigusnorme liigitada ja kasutada õigusnormi liike tõlgendusargumentidena; tunneb õigusnormi osiseid (hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon), nende liike (lihtne, keeruline ehk kumulatiivne, valikuline ehk alternatiivne) ja oskab eristada üksikuid tunnuseid; tunneb õigusnormi tagajärje siduvust (siduv õigusnorm, kaalutlusõigus) ning teab ja oskab rakendada määratlemata õigusmõistet); oskab koostada õigusnormi, sh varasemat õigusakti muutvat, täiendavat või kehtetuks tunnistavat sätet; • oskab analüüsida nii era- kui ka avalik-õiguslikku juhtumit (sõnastada uuritavaid õiguslikke probleeme, selgitada välja kohaldamisele kuuluva õiguse ning tuvastada õiguslikku tähendust omavad elulised asjaolud ehk juriidilise fakti, allutada juhtum õigusnormidele ja teha selle põhjal analüütiline ja loogiliste vastuoludeta järeldus) ning panna kaasuse lahendus või rakendusotsus kirja otsustus- ja analüüsistiilis. KirjandusKOHUSTUSLIKUD ALLIKAD:
1. Mikiver, M. ja Põllumäe, S. (2003) Sissejuhatus õigusesse. – Tallinn: SKA; 2. Põllumäe,S. (avaldamata) Sissejuhatus õigusesse. Harjutused ja kordamine; 3. Kiris, A. jt (2007) Õigusõpetus.– Tallinn: Külim. SOOVITUSLIKUD ALLIKAD: 1. Anepaio, T. jt (2004) Sissejuhatus õigusteadusesse.. – Tallinn: Juura, Õigusteabe AS; 2. Narits, R. (2002) Õiguse entsüklopeedia. – Tallinn: Juura, Õigusteabe AS. 3. Raska, E. (2004) Õiguse apoloogia. – Tallinn: OÜ Fontes Kirjastus; 4. Liventaal, J. (1999) Riik ja õigus. Põhimõistete õpetus. – Tallinn: SKA. Õpetatakse järgmistes õppekavades2016: KS 2015: KS 2014: KS 2013: KS 2012: KS 2011: KS 2010: KS
| ||||||||||||

