Õppeaine 'Tsiviilõigus'

Aasta:   2015/2016    2016/2017    2017/2018    2018/2019    2019/2020    

3,0- kokku 78 tundi
statsionaarne õpe
38 auditoorne
40 iseseisev
kaugõpe
26 auditoorsne
52 iseseisev

Aine läbinud üliõpilane teab eraõiguse süsteemi, tsiviilõiguse põhiinstituutide sisu, tsiviilõiguse erinevate osade seoseid ning tõlgendamise ja rakendamise põhimõtteid, võlaõiguse põhiinstituutide ja üldpõhimõtete olemust ning võlaõiguse üld- ja eriosa seoseid ja kohaldamise spetsiifikat, asjaõiguse instituutide ja põhimõtete olemust ning asjaõiguste tekkimise ja lõppemise üldisi aluseid, vallas- ja kinnisasjaõiguse erisusi ning kohaldamise spetsiifikat ning kinnistusraamatu tähendust

Õppeaines käsitletakse tsiviilõiguse põhiinstituute (isikud, asjad, tehingud), tehingute sõlmimise aluseid ja tsiviilõiguste teostamist;
võlaõiguse üldpõhimõtteid, võlasuhete tekkimise allikaid ja õiguskaitsevahendeid, olulisemaid lepinguliike (võõrandamis-, kasutamis- ja teenuste osutamise lepingud) ja lepinguväliste võlasuhete liike;
asjaõiguse üldpõhimõtteid ja liike, valdust, omandit (sh kaasomand ja korteriomand) ja piiratud asjaõigusi ning asjaõiguste tekkimise ja lõp-pemise aluseid ja erisusi (raskuspunktiga omandil, hoonestusõigusel ja pandiõigustel).

Aine edukal läbimisel üliõpilane:
• omab ülevaadet eraõiguse süsteemist ja tsiviilõiguse valdkondadest;
• teab tsiviilõiguse üldisi põhimõtteid ja peamisi instituute (isikud, esemed, tehingud) ning nende rakendamist;
• teab tahteavalduse puudusi, puuduste võimalikke tagajärgi ning tahteavalduse tõlgendamise aluseid;
• teab võlaõiguse tähtsamaid põhimõtteid ja põhimõisteid;
• omab ülevaadet võlaõiguse üld- ja eriosa reguleerimisvaldkondadest ning nende seostest;
• teab tähtsamate lepinguliste ja lepinguväliste võlasuhete liikide tekkimise ja reguleerimise aluseid;
• teab asjaõiguse tähtsamaid põhimõtteid ja põhimõisteid;
• omab ülevaadet asjaõiguse üld- ja eriosa reguleerimisvaldkondadest ning nende seostest;
• teab asjaõiguste (omand ja piiratud asjaõigused) sisu ning tekkimise ja lõppemise üldisi aluseid;
• teab vallas- ja kinnisasjaõigusete käsutamise põhilisi erisusi ning kinnistusraamatu tähendust;
• kordamine ja ettevalmistus eksamiks

KOHUSTUSLIKUD ALLIKAD:
1. Sein, K. Eraõigus: Ülevaatekursus. Sisekaitseakadeemia 2004 (e-raamat);
2. Tiivel, R. Tsiviilõigus. Konspekt (ÕIS-is).

SOOVITUSLIKUD ALLIKAD:
1. Anepaio, T. jt. Sissejuhatus õigusteadusse. Juura 2005 (vastavalt kalenderplaanile);
2. Kull, I., Käerdi, M., Kõve, V. Võlaõigus I. Üldosa. Juura 2004 (vastavalt kalenderplaanile);
3. Lunkova, O., Sein, K. ja Värv, A. Eraõigus. Kaasused. Sisekaitseakadeemia 2006 (e-raamat);
4. Pärna, P. Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2004 (vastavalt kalenderplaanile);
5. Tiivel, R. Asjaõigus. Juura 2007 (vastavalt kalenderplaanile);
6. Tiivel, R. Kinnistusraamatuõigus. Juura 2005 (vastavalt kalenderplaanile);
7. Tiivel, R. Laenu tagamisest munitsipaalmaaga ehk kuidagi ikka saab. – Juridica 8/2006;
8. Tiivel, R. Mõned kommentaarid Priidu Pärna raamatu „Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne” kohta. – Juridica 4/2004;
9. Tiivel, R. Tsiviilõiguse üldosa. Juura 2009 (vastavalt kalenderplaanile);
10. Varul, P. jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2006 (vastavad paragrahvid);
11. Varul, P. jt. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2007 (vastavad paragrahvid);
12. Varul, P. jt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2009 (vastavad paragrahvid).

2017: FS  

2016: FS  

2015: FS  

2014: FS  

2011: FS110 FK110  

2010: FS FK